Teenusedisaini meistriklassi esimesed projektid

Täiskasvanute spaahotellist muusikamasinani –
tuttavad turismiteenused uues kuues tänu teenusedisainile

Ave Pill
Turismiarenduskeskuse ärimudelite ja digitaliseerimise projektijuht

Spaa 18+ tiiba on paljud meist pileti ostnud, ent kuidas oleks spaahotelliga, mis on üleni ainult täiskasvanute päralt? Kuidas saada üksikkülastajana löögile populaarses siidritalus, mis enamasti teenindab gruppe? Või kuidas avastada metsikut ala –profilt juhendatuna, kuid siiski põnevusega? Palju Eesti turismis on tehtud toetuste abiga, nüüd aga leidsid 15 esimest turismiettevõtjat üle Eesti uued lahendused hoopis teenust disainides.

Majutus

18+ tervikhotelli ideeni jõudis Mäetaguse Mõisa Hotell & SPA. Mõisahotelli perenaise Terje Ratturi sõnul ollakse piisavalt väikesed, et seesugust ainukordset eristumist Eestis ette võtta. Konkurents selles segmendis Eestis tõepoolest puudub! Kliendid võtsid esmase testimisega idee omaks ja uue kontseptsiooniga loodetakse katta eeskätt madalhooaega. “See ei tähenda, et ükski laps üle meie läve enam ei astu, kindlasti tuleb üleminekuperiood. Maja on piisavalt väike ja väga populaarne on ka kogu maja üürimine firmaürituseks, suguvõsa peoks vms,” selgitas Rattur.

Võrtsjärvel ja Emajõel tegutsev Parvsaun24 mõistis: nomen est omen. Püüd vastu tulla võimalikult laiale sihtrühmale enam ei rahuldanud ning teenust analüüsides, selgus, et kliendid tajusid neid eeskätt peopaiga, mitte elamusmajutusena. “Veel üks oluline asi – klient ei taha olla sinu kirjasõber, hind ja saadavus peavad digikanalites kohe näha olema,” võtsid kokku eestvedajad Jüri Ummik ja Madis Ess. Nüüd on sündimas Floating Villa, mis pakub elamusmajutust koos aktiivse puhkusega. Teenusedisaineriga mõeldi läbi kogu klienditeekond, alates lihtsast broneerimisest kuni ilmateate ja soovitusteni riietumiseks. Fookuses on hea saun ja hubane kaminatuli, looduselamus ja isekokkamine kohaliku toidu retseptidega.

Toit ja jook

Jaanihanso on edukalt eksportiv ettevõte, kes võtab siidritootmise kõrval tõsiselt ka turismi. “Kui tootmise kõrval elamust ei paku, langed kapitalismi lõksu, pead tootma järjest odavamalt, järjest rohkem, järjest rohkem keskmist maitset,” räägib Jaanihanso peremees Alvar Roosimaa. Plussiks on asukoht Via Baltica ääres, piltlikult öeldes iga Eestit läbiv välismaalane sõidab mööda. Seni on olnud fookuses teatri- ja muusikaüritused ning korporatiivklient. Kuidas aga teenindada üksikkülastajat, nii et end ära ei kurnaks? Ettevõte plaanib jagamisplatvormi, kus üksikkülastajad saavad algatada sündmusi ning teised sinna pileteid osta, olgu selleks siis ekskursioon või kas või luuleõhtu siidrivabrikus. Nii “korporatiivistuvad” üksikkülastajad neile sobival ajal ja moel ning ka ettevõtja leiab jaksu eraldi liikuvaid huvilisi kliendina hoida.

Tigutoit on võtnud ette täpselt sihitud kliendid – välismaised lapsed, kes saavad mänguliselt Eesti kohta teadmisi koos pere ja sõpradega Eesti toidu õpitoas. “Me ei õpeta tegelikult süüa tegema,” selgitab Tigutoidu vedaja Tuulikki Laesson. “Me juhendame sotsiaalset tegevust, mille käigus saadakse teadmisi teistest inimestest ja Eesti toidukultuurist.” Eestisse tuleb Laessoni sõnul ka ekskursioonile või spordivõistlustele hulk lapsi, kellele juhendajad otsivad eakohast ning aktiivsust pakkuvat tegevust. Kui selle raames saab tuttavamaks ka Eesti, on tegu tulevikureisijate kasvulavaga.

Saaremaa Toidufestival on kasvanud väikesest ettevõtmisest Saaremaale nägu andvaks suurürituseks, mis kasutab septembris toimudes suurepäraselt ära saarte kliimaeelist ehk sooja hilissuve ning pikendab hooaega. Läbi Kuressaare ulatuv pikk laud on kujunenud üheks Eesti parimate suveürituste sümboliks. Kuna aastate jooksul on festival paisunud lausa 11-päevaseks, hõlmates kogu Saaremaad ja mitmeid alamüritusi, vajas see Saaremaa Turism SA esindaja Angela Nairise sõnul kogenud teenusedisaineri kõrvalpilku.

Teenusedisainis osalejate esimene grupp lõpuseminaril ARSi kunstilinnakus

Muuseum

Vabamu kliendiradar ütles: vaatame küll minevikku, ent muuseumi temaatikaga isiklikult suhestuv sihtrühm väheneb iga aastaga, kuidas köita rohkem noori? Teenusedisaini meistriklassis mõeldi välja interaktiivne mäng nimetusega Muusikamasin, mida mängida nii Vabamus, klassis kui ka isiklikus nutiseadmes. Rakendus annab vabad käed loovuseks, võimaldades luua isamaalisi laule või teha neid juba loodud isamaaliste laulude baasil. Saab hääletada lemmikute poolt ja konkureerida teiste samas rakenduses loodud paladega. Üks Muusikamasina idee autoritest Ede Schank leiab, et koostöö on võimalik lõpuks kas või Eesti Lauluni välja – kõige olulisem aga, et masin valmis saaks ning seda kasutaks mõnuga nii avastuslusti täis rüblik, gümnaasiuminoor kui ka Eesti vabaduse looga tutvuv välisturist.

Kiiresti arenev värav Läänemaale on MOMU, mootorispordi ajalugu tutvustav muuseum Turbas, Ellamaa elektrijaama ajaloolises hoones. Hoone saab 100-aastaseks ja on põneva arhitektuuriga juba ise külastamist väärt. Pealinna-lähedus ja rongiühendus annavad head eeldused laieneda. Kui praegu rajatakse lisaks ekspositsioonile aeda, siis lähiaastate kavas on ka majutus, kohvik, teadusruumid ja sündmuskeskus. Seega on ettevõte Tiiu Niglase sõnul teel mootorispordientusiastide paigast äriklientide, sündmusekorraldajate ja üldse laiema publiku huvivälja.

Käru muuseum on võitnud fänne tänu ainulaadsele kollektsioonile ning ettevõtmist säravate silmadega vedava Aljona Suržikova entusiasmile. Kesk-Eesti pole just kõige populaarsem turismipiirkond, kuhu palju külalisi iseenesest satub, ent ometigi on Käru muuseum kolme aastaga jõudnud 10 000 külastajani ehk mahud nõuavad digitaliseerimist. Arendatakse uut ostukeskkonda, broneerimissüsteemi ja audiogiidi, seda enam, et juba tuleva aasta lõpust on Käru muuseumis EASi tootearendustoetuse abiga võimalik kogeda täiesti ajastutruud ööbimist eri kümnendite stiilis sisustatud tubades.

Aktiivne tegevus

Rummu karjääri eestvedajad hakkasid teenust disainima, et tulla kasudega toime inimeste suure avastamistungiga. Poollagunenud territooriumil varitsevad ohud, samas omanik vastutab. Kuidas pakettida teenuseid terviklikult neile, kes on tulnud justkui eikellegimaale mõttega “tahan ju ainult natuke vaadata”? Pärast teenusedisaini tulevad Rummu territooriumile mitmekesised tegevused nii üksikkülastajatele kui ka gruppidele ning neid on võimalik tarbida nii juhendatult kui ka kontaktivabalt. Mariane Barrieri sõnul on tulevikuplaanides aasta läbi külastatav ja kuuekeelsel audiogiidil põhinev vanglamuuseum. Rummu karjääri arendav meeskond võitis ka žürii 5000-eurose preemia, mida otse tootearendusse suunata.

Estfishi kalastusgiidid leidsid, et siseturul on end piisavalt hästi sisse seatud ja tuleb liikuda välisturule. Sihik võeti aluseks Eesti turismis üpris keerulisele sihtrühmale – rootslastele. “Kujutame ette 40+ aastates Hendrikut, abielus meest kahe lapsega, kes töötab tehnoloogia- või finantssektoris ja tahab puhata looduses. Ta otsib uusi kalavesi, ent kuna aeg on raha, vajab täisteenust. Arendatava müügikanali ja broneerimissüsteemiga anname talle teada, et Eesti on meeldivalt lähedal ning siit saab loodussõbralikku kalastuselamust asjaajamist meile jättes,” kirjeldas üks Estfishi vedajatest, tippkokk Rain Käärst. Timo Tintse lisab, et ambitsioon pole väiksem kui olla viie aasta pärast Skandinaavia parimaid kalastuselamuse pakkujaid. Kui Estfish saaks nišihuvilisi üpris keeruliselt turult ja veel madalhooajaks, oleks see hea uudis Eesti turismile.

Otepää Golf lahendas teenusedisainiga pudelikaela, milleks oli uute püsiklientide saamine. “Green card’iga koolitujaid oli palju, kuid see ei täitnud võimalust, mida ise lõi – mängijad ei jäänud pärast algajate kursust püsima,” ütles ettevõtte juht Kristi Laur. Klientide tagasiside põhjal disainiti uued teenused ning koolitati välja golfimentorid. Just mentor aitab algajal purustada klaaslage: leida mängusõpru, klubiellu integreeruda, leida treeningumotivatsiooni. Motiveeritud on ka mentor, sest sidudes klubiga hooajal vähemalt kuus inimest, mängib ta kaks aastat tasuta. Saavutus on ka sotsiaalselt oluline, tuues aina rohkem inimesi Eestis püsiva liikumisharrastuse juurde.

Tuuletorn Hiiumaal on saare maamärk, kuulsaimaks tiitliks Baltikumi kõrgeim ronimissein. Uuendusliku arhitektuuriga väljast porgandiriivi meenutav maja peidab palju põnevat, kuid proovikiviks on hooajalisus. Teenust disainiti ärikliendile, kes võiks tulla madalhooajal. “Meelelahutusel on tänapäeval väga suur roll, ka äris. Inimesed tahavad kogeda elamusi väljaspool arvutiekraane,” ütles Tuuletorni juht Kristina Halla. Loomisel on ärikliendi elamusteenus, mis näitab torni võimalusi mitmest küljest: mitte ainult ronimine, vaid ka kohalik köök, hiiu huumor ja lisateenused.

Asva Viikingiküla Saaremaal tegi panuse kogemusõppele: “Õpilane õpib õhinal õues, õpetaja õhkab õnnest!” Kõrvale jäeti, mida viikingiküla tahaks õpetada – ja valiti, kuidas külastaja tahaks õppida. Õhinat tekitab mäng ning peamine küsimus oli viikingite elu asjatundja Mare Kallase sõnul, kuidas viikingiküla risti ja põiki läbi mängida. Kui füüsiliselt algab viikingikülas mäng juba sel suvel, siis arendamisel on ka digimäng, kus pildi sisse minnes eelnevalt ligi 30 tegevuse vastu huvi tekitada. Virtuaalmängijate südameid võites on lõpuks kindel ka see, et päris Saaremaa-külastus ühelgi viikingifännil juba ära ei jää.

Kodade Loomelaager tegutseb Matsalu rahvuspargis ja selle vedaja Kairi Kübarsepp kirjeldab ettevõtte missiooni, et lõõgastuse kaasandena luuakse juurde ka eneseteostust ja eneseväljendust. Nagu sõprus- või perekondadest alguse saanud ettevõtmised sageli, oli ka Loomelaager jõudnud punkti, kus tuli arvestada suuremate hulkade huve: arendada digikanaleid ja ka kohapealseid teenuseid, alates lapsehoiust ja lõpetades loodusretkedega, kui juba nii kaunis paigas ollakse.

Kui Käru muuseum haaras kinni kohanimest, siis Örrekese Õpitoad perekonna pärandist. Aastaid on meisterdamiskoolitustega klientide juurde kohale sõidetud ning tegutsetud ka vanalinna stuudios. Nüüd laiendatakse tegevust Nõmmel, esitledes Eesti keraamikakunstile alusepanija Ellinor Piipuu loomingut koduaias. Õpitubade tegevjuht Kadrin Pintson näeb koostööd Nõmmel elavate kunstnikega ning tervitab heal meelel nii kunstihuvilisi kui ka kõiki neid kultuurisõpru, kes Nõmmele ekskursioonile on tulnud.

Need projektid näitavad, et suurinvesteeringud asjadesse või energiamahukas uue äriidee käivitamine polegi sageli vajalik – väike muudatus juba toimiva tõlgendamises võib imet teha ning elu muuta nii ettevõtjal kui ka varasemast õnnelikumal kliendil.

Ettevõtjatele olid EASi ja Kredexi ühendasutuse Turismiarenduskeskuse teenusedisaini ja digitaliseerimise meistriklassis abiks Eesti Disainikeskuse mentorid, koolitusprogrammi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kui soovid samuti teenusedisaini abil oma teenustele-toodetele värskenduskuuri teha, siis jälgi meistriklassi lehte.
Uue vooru avamisest anname teada ka Eesti turismiproffide uudiskirjas! Liitu uudiskirjaga siin.