Allikas: Euroopa Turismikomisjon

Sõlmküsimus: Kuidas kasvatada turismi, aga sellega kaasnevat keskkonnajalajälge mitte?

Veebruaris Ateenas toimunud Euroopa Turismikomisjoni (ETC) aastakoosolekul kohtusid teiste töögruppide kõrval ka ETC Chapter Earth töörühma liikmed. Tegemist on ETC noorima töörühmaga, mis loodi eelmise aasta lõpus, et viia ellu komisjoni oma kliimakava. Uue töörühma ülesanne on toetada ETC liikmete riiklikke turismiorganisatsioone kliimaneutraalsuseni jõudmisel. Visit Estoniast kuulub rühma kvaliteedikoordinaator Imbi Lepik-Martinson.

Veebruarikuine kohtumine Kreekas ei olnud Chapter Earth'i liimetele esimene kord üksteisega suhelda, seda on veebi teel tehtud varemgi, ent nüüd saadi esmakordselt füüsiliselt kokku. Chapter Earth rühma selle aasta tööplaan koosneb neljast suunast.
„Esmalt tahame töötada ETC liikmesriikidele välja kliimakava vormi ning koguda kokku riikide kliimaeesmärgid. Euroopa Liidu riikidest osal on kliimakava ja -eesmärgid olemas, osal mitte. Need, kel seda veel pole, ei peaks ise kliimakava „leiutama", mõistlik oleks võtta eeskuju neilt, kel see juba on. Nii läheneme Glasgow deklaratsiooni eesmärkidele ühtselt," räägib Lepik-Martinson.

Teiseks olulise teemana olid kõneks kauglennud (kuus ja enam tundi kestvad lennud) ja kolmandaks arutas töörühm riikide keskkonnajalajälje mõõtmise metoodikat. Ettevõtted seda juba teevad, aga riikide jalajälje mõõtmiseks universaalset lahendust veel pole. „ Turismis on kõige suurema keskkonnamõjuga transport ning alles seejärel toitlustus ja majutus. Külastaja sihtkohta jõudmise transpordi tekitatud mõju jääb aga hotelli keskkonnajalajäljest välja. Iga asutus mõõdab jalajälge oma ettevõtte piires, aga meil on vaja saada riigi tasemel turismi keskkonnamõjust terviklik ülevaade. Pidasime pikalt nõu, milline oleks mõõtmiseks sobiv metoodika, et tulemused oleksid adekvaatsed ja omavahel võrreldavad. Praegu veel ühtset seisukohta pole kujunenud," tõdeb Lepik-Martinson.

Lisaks arutati Euroopa Komisjon loodud roheväite direktiivi ettepanekut, mis kohustab ettevõtteid esitama toodetel ja teenustel põhjendatud ja kontrollitud keskkonnaalaseid väiteid ja märgiseid. Ettepaneku kohaselt võivad edaspidi ettevõttete tooted ja teenused tarbijatele müümisel hõlmata ainult selliseid keskkonnaalaseid väiteid ja märgiseid, mis on põhjendatud ehk mille suhtes on läbi viidud hindamine.

Lepik-Martinsoni sõnul on see endiselt vaid ettepanek, samas on selge, et mingisugused muudatused varem või hiljem tulevad. Soov kaitsta tarbijaid rohepesu eest mõjutab tugevalt ka riikide kestliku turismi programme ja keskkonnamärgiseid. Lepik-Martinson: „Ees ootavad Euroopa Parlamendi valimised, mis võivad poliitilist suunda muuta, kuid suure tõenäosusega loobub Euroopa Komisjon roheväite direktiivi ettepanekust mitte lubada uusi riiklikke keskkonnamärgiseid. Küll aga võiks jääda kehtima see osa ettepanekust, et olemasolevad keskkonnamärgised, nagu näiteks Green Key, peavad tõestama oma usaldusväärsust. Selleks luuakse riiklikud atesteerimisorganisatsioonid, kes hakkavad märgiste usaldusväärsust hindama." Euroopa Liidus on käibel ühtekokku 230 (!) erinevat rohe-, öko- ja keskkonnamärgist – alates ökosertifikaadiga rõivastest kuni biokütusteni, kuid Eestis on neid muu Euroopaga võrreldes pigem vähe.

Peale tööplaani arutamise tutvus Chapter Earth töörühm ETC aastakoosolekul rahvusvahelise kestliku turismi organisatsiooni The Travel Foundation, Hollandi Breda ülikooli teadlaste ja nende koostööpartnerite uuringuga, mis käsitleb turismi võimalikke tulevikustsenaariume.
„Võtsime Glasgow deklaratsiooniga eesmärgiks vähendada aastaks 2030 oma jalajälge poole võrra ja sajandi keskpaigaks jõuda nullemissioonini. Breda ülikooli teadlased uurisid, kuidas turismisektoris nende eesmärkideni jõuda. Vaadates, kui kiiresti on turism ja lennuliiklus pandeemia järel taastunud, peame tõdema, et CO2 emissioonid liiguvad ristivastupidiselt nendele eesmärkidele jõudsalt ülespoole," räägib Lepik-Martinson.
Kõnealune uuring toob välja, et kauglennud moodustavad lennuliiklusest küll proportsionaalselt kõige väiksema osa, ent pikamaalendude osakaal turismiga seotud heitmetest on samas suurim. „Vaid 1,9% kõigist lendudest on kauglennud, aga nende osakaal moodustab turismi CO2 kogujalajäljest 19%. Vahe on väga suur, aga hea uudis on, et seda on võimalik mõjutada," sõnab Lepik-Martinson.

Tõsi, üht tõhusat viisi, kuidas lennuliiklusega atmosfääri paiskuvate kasvuhoonegaaside koguseid vähendada, täna veel ei ole. Hollandi teadlased analüüsisid mitmeid võimalusi ning jõudsid järeldusele, et praegu on laheduseks kombinatsioon erinevate kütuseliikide kasutamisest. Ühtlasi tähendab keskkonnasõbralikele hübriidlendudele üleminek kogu lennupargi väljavahetamist. See on protsess, mis võtab aastakümneid aega. „Aga sellega on vaja hakata tegelema," rõhutab Lepik-Martinson ja lisab, et süsinikneutraalsus on saavutatav. „Võibolla ei suuda me aastaks 2030 emissiooni poole võrra vähendada, aga aastaks 2050, kui meil on kasutusel uued kütused ja lennukid, on see tehtav. Võime olla 26 aasta pärast maailmas, kus 99% autodest on elektriautod, lennukid lendavad e-kütustel, meil on kiired rongiühendused ja energiatõhus majutus," kirjeldab ta.

Juba täna on näha tendentsi, et kuni 1000-kilomeetriste reiside puhul kasvab elektriautode osakaal. See puudutab küll ennekõike sise- ja lähiturismi, aga just neist võikski kliimaneutraalne turismikasv tulla. „Meil tuleks järgmistel aastatel väga hoolega kaaluda, millistel turgudel end turundada, et hoida turismi keskkonnajälge kasvamast. Peame iga otsuse puhul analüüsima ka sellega kaasnevat keskkonnamõju," toonitab Lepik-Martinson.

Kaugturgudel toimetamiseks on Euroopa riigid leidnud erinevaid lahendusi. Näiteks võib terve USA asemel võtta sihikule vaid idaranniku, kus teekond Euroopasse on lühem ja atmosfääri paiskub vähem kasvuhoonegaase. Ja muidugi toosama äraleierdatud mantra – tuleb teha teiste riikidega koostööd – on võluvits turismi keskkonnajalajälje vähendamiselgi. Kaugturgude külastaja reisi kestvuse pikendamiseks polegi muud võimalust, kui lüüa naabritega käed.