Allikas: Karl Ander Adami

Reisiajakirjanikele on Eesti kui avastamata aare Euroopa serval

Pea 90 Eestis võõrustatud pressireisi ühes 270 meediaesindajaga 16 riigist ning 3000 Eestit puudutavat reisilugu – nii võib numbrites kokku võtta Visit Estonia välismeedia tiimi 2023. aasta töö. 3000 artiklit hõlmavad kõiki Soome, Saksmaa, Ühendkuningriigi, Rootsi, Hispaania, Itaalia, USA, Austria ja Hollandi meedias ilmunud turismiteemalisi kajastusi, kus Eestit mainiti. Neist omakorda pooled (1422) on need, mis ilmusid otseselt Visit Estonia ja meediaagentuuride tellimusel.

Visit Estonia välismeedia juhi Jana Kutšinskaja sõnul näib tuhandetesse küündiv kajastuste hulk kõrvalt vaadates tohutu, ent see on vajalik võitmaks digiajastu inforallis auditooriumi tähelepanu. „Viie veebiartikliga on keeruline Itaalias ja Suurbritannias potentsiaalse turisti teadvusse jõuda ja teda Eestisse meelitada. Pildil tuleb olla järjepidevalt. Sestap mõõdame välismeedia puhul esmajoones selle kvantitatiivset osa - kajastuste mahtu. Kajastuste levi ehk reach annab meile indikatsiooni kui paljudeni artikkel võiks potentsiaalselt jõuda, ent see pole päris mustvalge teadmine. Näiteks on väljaandel 25 miljonit lugejat, aga me ei tea, kui paljud neist konkreetset artiklit lugesid," räägib Kutšinskaja.
Samas on ka erandeid. Näiteks uudistekanalis Euronews, mille tele-, sotsiaalmeedia- ja veebikanalites mullu Eesti-teemalised lood jooksid, on see teadmine tänu kampaaniale ja vaatajauuringule olemas. Ühe Euronews's ilmunud reisiartikli loetavus jäi keskmiselt 2000-3000 lugemise juurde.

Vaadates otsa noile sadadele mullu ilmavalgust näinud reisilugudele joonistub välja, et kõige enam kirjutati meie saunakultuurist ja kultuuripealinn Tartust. Kutšinskaja kinnitusel olid need kaks – on tänagi! – teemat, mille vastu reisiajakirjanikud nii Euroopas kui USAs siiralt huvi tunnevad. Rohkesti kajastusi sai ka tänavu 18. mail Tartu Raekoja platsil toimuv ühissuudlemise aktsioon ning ootuspäraselt palju jõudis meediapilti lugusid Eesti rabadest. Näiteks USA reisiväljaanne AFAR Media, mis ilmub nii veebis kui trükis, toimetaja Billie Cohen võttis oma Soomaal käigu muljed kokku lööva pealkirjaga artiklis „Bog Hiking Is the Best Hiking Experience You've Never Heard Of".

Kui hästi ajakirjanikud Eestit teavad?
Ent mis toimub reisilugude köögipoolel ja millise ettevalmistusega sulesepad Euroopast ja Atlandi ookeani tagant Eestisse tulevad? Visit Estonia välismeedia tiimi kogemus ütleb, et reisiajakirjanikud on küll ilmanäinud inimesed, ent ei pruugi sageli kuigi hästi teada, mis neid Eestis ees ootab. Seetõttu tuleb välismeedia tiimil teha omajagu selgitustööd.
„Ajakirjanikud pole alati kõige paremini informeeritud," tunnistab Visit Estonia välismeedia projektijuht Diana Aljas. „Mina püüan neile selgitada, et oleme hästitoimiv digiriik ja et nad vaataksid seda asjaolu sellest vaatenurgast, et veel 30 aastat tagasi olime osa NSV Liidust. Et on eestlased töökad ja nutikad inimesed ning et nad mõistaksid, kui väga me oma kultuuri ja rahvust hindame, kuigi me väljapoole ei paista nii kirglikud kui mõni lõunamaine rahvas. Pigem kukub aga välja nii, et ega meist keegi väga palju ei tea ja seepärast on ajakirjanikud siia jõudes suures vaimustuses - kui arenenud, kui rikkalik kultuur ja kui ilus loodus."
Tõrvatilk vaimustuse meepotis on mõistagi meie naabrus Venemaaga. „Kahjuks on jäänud mulje, et kardame oma idanaabrit ja tunneme ohtu. Seda müüti peab ikka ja jälle ümber lükkama," märgib Aljas.

Kui rääkida reisimeediast üldisemalt, siis nii Euroopas kui USAs, prevaleerib praegu püha kolmainsus: kestlikkus, kliima ja loodus. Digi- ja trükiväljaannetes on kestlikkusele pühendatud suisa omaette rubriigid. Üks seesuguseid on näiteks Briti ajaleht The Evening Standard, kellega Visit Estoniagi plaanib koostööd teha.

Millega Eesti üllatab?
Olgugi et Vahemere maad lõid mullu põrgukuuma ja maastikupõlengute kiuste külastajarekordeid, on Kutšinskaja sõnul vähemalt Suurbritannia ja Saksamaa reisimeedias näha kliimamuutuste mõjul teatavat nihet: „Numbrid seda küll veel ei toeta, aga on tunda, et pilk on pööratud Põhja-Euroopa poole. Ma usun, et saame juba sel aastal Euroopa reisimeedias rääkida Eestist kui alternatiivsest rannapuhkuse ja sealhulgas ka perepuhkuse sihtkohast."

Jahedamad sihtkohad on alles hinda minemas, aga inimeste soov puhata vee ääres püsib muutumatuna. „Eesti jaoks haakub see hästi brittide seas üha populaarsemaks muutuva looduses ujumise (wild swimming) trendiga. Igasuguses looduslikus keskkonnas suplemine, mis meile on väga tavaline, on brittide jaoks tõeline elamus," ütleb Kutšinskaja
Omaette ekstraklass on eestlaste seenel ja marjul käimise komme, mille vastu ajakirjanikud tunnevad suurt huvi. Metsas ja rabas käimine ning loodusandide korjamine on meile otsekui rahvussport ning ajakirjanikud tahavad seda eestlasele enesestmõistetavat tegevust väga proovida. Soovinimekirjas on kindlasti ka kalastamine, eriti just talvine püük jäält, saunas käimine ning muidugi meie rabad, kuhu ajakirjanikud samuti minna tahavad.

Aljase kogemuse põhjal huvitab saun eranditult kõiki, ehkki seda veidi peljatakse: „Välisajakirjanikud kukuvad piltlikult öeldes pikali, kui räägin, et meie käime tavaliselt vähemalt 90-kraadises saunas. Neil on silme ees pilt, kuidas eestlased lähevad saunas põlema ning nad ei suuda saunatamist puhkamise ja vaba aja veetmisega seostada. Aga kui pakkuda ajakirjanikele juhendatud saunarituaale (ka 70-kraadises saunas), on nad pärast saunaskäiku otsekui teised inimesed. Algul pelgavad, aga kui julgustada veel ka külma vette hüppama, siis saavad kogemuse kätte ning on tänulikud ja uhkedki, et ikka proovisid."
Ka Eesti toit suudab absoluutselt kõiki üllatada. Kutšinskaja muigab, et ei teagi, kas ootused on nii madalad või puudub tulijail hea toidu kogemus, aga Eestist lahkudes on siinne söök see, millest ajakirjanikud ülivõrdes räägivad ja kirjutavad.
Kusjuures mokkamööda pole pressirahvale ainult gurmeetoit, vaid lihtsad argised söögidki nagu näiteks meie leivad ja saiad. „Eesti leib ja sai on alati kõigi lemmik. Kõige suurema vaimustuse tekitas kunagi väga lihtne pannil praetud must leib, ilma igasuguste lisanditeta," lisab Aljas.

Viimasena, kuid mitte kõige väiksemana olgu öeldud – ja see olgu kiituseks kõigile, kes FAM-reise vastu võtavad -, et välisajakirjanikud peavad eestlasi väga asjalikeks, kes lahendavad probleeme kiirelt ja suurema draamata. „Ühel pressireisil öeldi, et ajakirjanik tahaks endaga ühte eestlast koju kaasa, kes kõikide tema probleemidega tegeleks, kuna oskame leida lihtsaid lahendusi ja lahendada asju talupojamõistusega," naerab Aljas.

Eesti olulisemate reisiväljaannete 2024. aasta soovituste listis