Allikas: Peeter Järvelaid

Kestliku turismi sammuseadja vahekokkuvõte: mida ettevõtted on vastanud?

Veidi alla aasta on Eesti turismiettevõtted saanud kasutada kestliku turismi sammuseadjat ning seda võimalust on kasutanud 47 ettevõtet. Neist pea pooled (44%) on majutus- ja toitlustusasutused ning 24% turismiatraktsioonid (nt muuseumid) või aktiivse puhkuse teenusepakkujad.

Kes veel ei tea, siis kestliku turismi sammuseadja on eneseanalüüsi vorm, mis aitab ettevõttel saada ülevaade milliste kestlike põhimõtete rakendamisega ettevõte juba tegeleb ning kuidas need põhimõtted panustavad ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse.
Analüüsivorm koosneb kahest peateemast – keskkond ja kogukond – ning neid toetavast kommunikatsiooniosast, kokku on vormis 92 küsimust. Visit Estonia kvaliteedikoordinaator Imbi Lepik-Martinson rõhutab, et statistilist tõde ei maksa 47 ettevõtte vastustest otsida, pigem peegeldavad need lihtsalt hetkeseisu. „Silmas tuleb pidada sedagi, et tegemist on enesehinnanguga ehk subjektiivse hinnanguga oma ettevõtte tegevusele, mis ei pruugi olla võrdne sõltumatu audiitori hinnanguga," toonitab ta.

Aga heidame siis sammuseadjate vastustele pilgu peale.

LED-pirnid lakke ja joogiks kraanivesi

Vastustest ilmneb, et kui rohelist elektrit kasutab veidi üle kolmandiku sammuseadjaist, siis LED-pirnid on märksa laiemalt kasutuses – tervelt 85% küsimustiku täitnud turismiettevõtetest vastas, et säästlikud pirnid on neil asutuses valdavad. Positiivne on seegi, et 65% turismiasutustest on käigus taimerid ja hämaraandurid.
Et energiatõhusust peetakse väga oluliselt, näitab seegi, et tervelt 81% sammuseadja täitnud ettevõtetest valib või valis uued (viimase aasta jooksul soetatud) seadmed lähtuvalt energiatõhususest. Teisalt nentis 44% vastanuist, et külastajat energiasäästliku käitumise puhul nad ei premeeri. Seda teeb vaid 16% küsimustiku täitnud turismiettevõtest.

Veega seotud küsimuste vastustest võib välja tuua seda, et üsna paljud – 68% - mõõdavad vähemalt korra kuus vee kogutarvet ning veidi üle poole vastanuist ütles, et on oma ettevõttes seadnud iga-aastased mõõdetavad eesmärgid, mil määral vee tarbimist vähendada. Pooled sammuseadjaist optimeerivad veekasutust jooksvalt (kraanid kuni 8 l/min, dušš 9 l/min ja WC 3/6 l) ning kogunisti 76% kõigist vastanuist kinnitas, et nende asutuses pakutakse külastajale pudelivee asemel asuta kvaliteetset kraanivett ja suisa 82% võimaldab külastajal täita pudel puhta joogiveega tasuta.

Samas on vaid 20% sammuseadjatest paigaldanud suure veetarbega aladele eraldi veearvestid. 

Head aega, plastik ja liigne pakendamine

Liikudes edasi pakendite ja jäätmetega seotud küsimuste juurde, siis 87% vastanuist kasutab korduvkasutatavaid nõusid ja söögiriistu ning 71% väldib pakendatud tooteid või kui seda pole võimalik teha, siis eelistatakse keskkonnasõbralikke elik ümbertöödeldavaid materjale. 76% hoidub minipakendis toodetest ning 77% ütleb kindla „ei" plastikkõrtele ja -joogisegajatele. Samas on vaid pooled vastanuist kõrvaldanud kasutusest või müügist plastikpudelid ja plastikpudelis joogid.

Tubli kolmveerand sammuseadjaist ütles, et on loonud ettevõtte töötajatele kõikides üksustes võimaluse prügi liigiti sorteerida. Huvitav on ehk välja tuua sedagi, et 47 ettevõttest veidi alla poole mõõdavad erinevat liiki prügi (olme, pakend, paber, bio jne) koguseid oma asutuses vähemalt korra kuus ja otsivad lahendusi, et olmeprügi osakaalu vähendada, ent täpselt sama palju on neidki, kes seda ei tee.
Kui olmeprügi kõrvale jätta, siis jäätmetekke vähendamisega tegelevad turismiettevõtted aktiivselt: 87% taaskasutab, väldib ülepakendamist ja ülepakendatud toodete ostmist. 71% küsimustiku täitnutest ütles, et külastajad saavad nende ettevõtte avalikes koridorides või õuealal ka ise jäätmeid liigiti sorteerida ning selle jaoks on paigaldatud prügikastid.

Mis aga puudutab puhastusvahendeid, siis vaid pooled sammuseadjatest vastasid, et tarvitavad ökomärgisega keskkonnasõbralikke puhastus- ja pesemistooteid.

Arenguruumi on ka transpordi vallas, kus vaid pooled sammuseadja vormi täitnud ettevõtetest jagavad kliendile kõikides infokanalites teavet selle kohta, kuidas tema juurde saab tulla ühistranspordi või jalgrattaga. Pooltel vastanuist on ettevõtte territooriumil turvaline rattaparkla ning 61% innustab nii oma külastajaid kui ka töötajaid liikuma ühistranspordiga või jalgrattal ning auto kasutamisel seda jagama. 

Kodumaine toit au sees

Ennetamaks toiduraiskamist mõtleb 72% asutusi toidukogused läbi ja kui toitu peakski üle jääma, siis 72% vastanuist kasutab seda võimalusel järgmisel söögikorral, pakub töötajatele või annetab – viib näiteks Toidupanka, avalikku toidukappi, kohalikele loomakasvatajatele vms. Kodumaist ja hooajalist toorainet kasutab ja eelistab 36% vastanutest.

Menüüvalikutes pakub taimset (vegetarian) toitu kolmandik sellele küsimusele vastanutest. Eestile või konkreetsele piirkonnale omaste traditsioonide järgi valmistatud toidud ja joogid on menüüs välja toonud 19% sammuseadjaist, 12% vastas, et pole seda teinud.

Väärtustades kohalikku ja kohalikke

Loodushoiu puhul tuli välja, et 66% vastanuist kaitseb, toetab ja rikastab oma ettevõtte territooriumil bioloogilist mitmekesisust – näiteks niidab muru vaid osaliselt, kasutab haljaskatust, hävitab võõrliike, alal on näiteks linnumaja(d) ja/või putukahotell. Kui oma kodulehel jagab vastutustundliku looduses liikumise kohta infot 42% vastanuist, siis veidi enam on neid (57%), kes kannavad oma külalisi loodusesse viies hoolt selle eest, et prügi ei jäeta maha, suitsukonisid ei visata metsarajale ega rabajärve.
On tervitatav, et pooled ettevõtted on loonud oma territooriumile varjulised rohealad.

Mis puudutab ligipääsetavust, siis 61% kinnitab, et liikumis-, nägemis-ja kuulmispuudega külastajad pääsevad tema turismiasutusse ja saavad turismitootest osa, info erivajadustega külastajate ligipääsu korralduse kohta on ettevõtte kodulehel olemas ning et arusaadavuse parandamiseks on kasutatud asjakohaseid visuaalseid materjale ja helifaile.

Kogukonnaplokis, kus ettevõtjatelt küsitakse võrdsete võimaluste, kaasatuse ja arvestamise kohta, vastas 80% asutustest, et kohtleb uute töötajate värbamisel kõiki võrdselt, sõltumata soost, rassist, rahvusest, vanusest, usust jms. Kuna vastajate seas oli ka ühe töötajaga turismiettevõtteid, selgitab see, miks osale vastanuist värbamisega seotud küsimused ei kohaldu.
Kohalike kaasamisel ja kohaliku väärtustamisel on sammuseadjad aktiivsed, ehkki edasiminekuruumi pisut on: 78% vastas, et väärtustab oma külastajale üritusi korraldades kohalikku kultuurielu ja traditsioone ning kaasab kohalikke kunstnikke, muusikuid, tantsijaid, käsitöömeistreid jt. 64% ettevõtetest ostab kohalike ettevõtete käsitööd ja pakub seda külastajatele.

Pooled vastanuist ütlesid, et teavitavad suuremate sündmuste korraldamisel ümbritsevaid elanikke vähemalt üks nädal ette ning kohalikke inimesi kutsub ürituste korraldamisse (nt vabatahtlikuna, kauplema või pakkudes kohalikele soodushinnaga piletit) 63% sammuseadjatest.

82% sammuseadjaist pakub noortele võimalust saada esimene töökogemus ja 72% paneb õla alla kohaliku kogukonna ürituste ja algatustele või siis panustab kogukonda vabatahtliku tööga. Samas võimaldab vaid 39% vastanuist oma töötajatel panustada kokkuleppel tööandjaga kindla arvu tunde vabatahtlikuna heategevusse, 27% ei paku oma töötajatele üldse sellist võimalust ja 25% vastanuist see ei kohaldu.
Pooled vastajad ei luba oma ettevõtte territooriumil korraldada ilutulestikku. 

Hea turismiettevõtja, kui Sa pole veel oma tegevuse mõju keskkonnale ja kogukonnale kaardistanud, siis nüüd on Sinu kord: täida kestliku turismi sammuseadja! Küsimustiku täitmine võtab aega kõigest 15 minutit.