Allikas: Renee Altrov
3. september 2021
Võrreldes kriisiaegset statistikat 2019. aastaga jätkub lühiajalistel üüripindadel hotellidega sarnane tendents: pakkumine on kõige rohkem vähenenud Harju maakonnas. Viibimine lühiajalistel üüripindadel on pikenenud ja see äri on täna peamiselt siseturisti nägu.
See tähendab peaasjalikult Tallinna, sest väga valdav osa lühiajalise rendi pakkumistest Harju maakonnas asub Tallinnas. Esimese 7 kuu kokkuvõttes oli veedetud öid 10% vähem kui 2019. aastal samal ajal. Kogutulu lühiajalisest rendist oli selle aasta esimese 7 kuuga 22,8 mln eurot ehk 6% vähem kui 2019. aastal samal ajal.
Samas on mitmes maakonnas lühiajaliste üüripindade pakkumine hoopis kasvanud, eelkõige seal, kus pakkumine on väike: nt Hiiu, Rapla, Põlva, Võru ja Valga maakonnas.
Pakutavate üüripindade arv oli enne kriisi tervikuna tugevas tõusutendentsis: kui 2019. aasta märtsis oli neid 6677, siis 2020. aasta märtsis juba 7250. Selle aasta märtsiks oli pakkumises olnud üüripindade arv aga langenud allapoole 2019. ja 2020. aasta taset nii märtsis kui ka juulis.
Keskmine viibimise kestus on alates 2020. a. sügisest olnud tunduvalt pikem kui varem (6-11 ööd, sõltuvalt kuust). See võib viidata, et klientide hulgas võis olla rohkem neid, kes reisisid hädavajalikul põhjusel, üüripindu võidi kasutada kodukontorina, eneseisolatsiooni jäämiseks vmt ebatüüpilisel põhjusel). 2021. a juunis ja juulis oli viibimise kestus siiski mõnevõrra lühem kui kevadest sügiseni, kuid ikkagi pikem kui enne pandeemiat.
Klientide hulgas on tänavu kõigil kuudel olnud ülekaalus siseturistid. Kui 2019. aasta juulis oli Eesti kliente 13%, siis tänavu juuliks oli Eesti klientide osakaal kasvanud juba 54%ni.
Andmete allikas on firma Transparent ja need näitavad üüripindade nõudlust ja pakkumist portaalide Airbnb, Booking, Tripadvisor ja Vrbo kaudu kõigis Eesti maakondades 2019-2021. Vaata andmeid lähemalt meie turismiprofi veebi uuringute rubriigist.
