Allikas: Visit Estonia

Külas maailma kõige õnnelikumal rahval: vaatasime, kuidas soomlased turismi juhivad ja turundavad

Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonide, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Visit Estonia ühine õppereis Soome „visitite" juurde näitas, et meil on põhjanaabritega turismisihtkoha juhtimisel ja turundamisel üsna sarnased rõõmud ja mured, ent leidub ka üht koma teist erinevat, isegi üllatavat.

Üle lahe õppereisil kohtuti Visit Finlandi ja Visit Turku Archipelago (Turu saarestiku) töötajatega, lisaks külastati turismiettevõtteid. Visit Turku Archipelago (VTA) on 2023. aastal loodud Visit Turku, Visit Naantali ja Visit Pargase koostööorganisatsioon, mis tegeleb peamiselt kolme sihtkoha ühise välisturundusega. Sarnaselt Eesti turismisihtkoha arendusorganisatsioonidega (destination management ehk DMO) on neilgi käsil koostöö ülesehitamise etapp. Tasub märkimist, et VTA teeb ka turundustegevusi VTA territooriumilt välja jäävate lähipiirkondade ja ettevõtetega.

Võtsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismi valdkonnajuhi Külli Kraneriga külaskäigu lühidalt kokku. „Turu saarestiku külastamine viis mind aastatetagustesse mälestustesse, kui mitmel suvel sai siinkandis puhatud, imestatud väikeste postkastilaadsete iseteenindusega talutoodete müügikohtade, saarte vahel piltlikult teed pikendanud tasuta praamisõitude, meiega sarnase ja samas nii teistsuguse graniidikarva looduse ja matkarajal kohatud soomlaste jutukuse üle ning muidugi jättis muumimaal muumipere oma elufilosoofia ja headusega veel parema mulje kui multikates," meenutab Kraner sissejuhatuseks ja lisab, et äratundmist ja üllatusi jätkus ka nüüdsesse külaskäiku.

Kui tulla Soome tänaste turismieesmärkide juurde, siis üldjoontes oleme sarnased: soomlaste tegevuste eesmärk on olla atraktiivne keskkond nii elamiseks, töötamiseks, õppimiseks, reisimiseks, äri ajamiseks, investeerimiseks kui ka näiteks filmide tegemiseks. Tõsi, kohati on Soome meist ambitsioonikam ning seda eriti just kestlikkuse puhul, kus on eesmärgiks saada number üks sihtkohaks maailmas.
Turismisektorist ja riigi positiivsest kuvandist näevad Kraneri sõnul Soomes kasu ka teised sektorid. „Ja see on miski, mida loodame saavutada ka Eestis," räägib ta. „Kvaliteetsed restorani- ja majutuselamused ning Eestisse jõudmise kogemused ja atraktsioonid on midagi, mis on justkui enesestmõistetavad – sageli märkame neid alles siis, kui neid momendil pole, aga meil on kiiresti vaja mõnd äripartnerit või delegatsiooni majutada ja maitseelamusi pakkuda."

Visiidi üks ajendeid oli vahetada kestliku turismi arendamise kogemusi. „Kestlikkuse osas võiks muude asjade hulgas soomlastelt panna kõrva taha selle, et kestlikkusest tuleb osata rääkida. Hea kestlikkus on silmale nähtamatu (seamless sustainability), see on midagi väga loomulikku. Soomes on ettevõtted ise väga motiveeritud Green Key märgist taotlema ja kõik märgise taotlemisega seotud kulud kannavad nad ise," toob Kraner välja. Soomes on ettevõtjatele välja töötatud seitsmeastmeline kestliku turismi arendamise tööriist Sustainable Travel of Finland ehk STF ning on ka eraldi platvorm, kus iga ettevõtja saab läbi teha kestlikkuse koolitused. Vähemalt üks kestlikkuse märgis on seal ümmarguselt 400 turismiettevõttel. Olulisim on Soome enda rohemärgis, et seda saada peab ettevõttel olema ette näidata mõni muu rahvusvaheline märgis nagu näiteks Green Key.
Kraneri arvates on ka Soome praktika kestlikkuse ja sihtrühmade rahuolu mõõtmisel meile heaks eeskujuks. Nii näiteks on 93% külastajatest turismikogemusega Soomes rahul, 90% arvab, et Soome on kestlik ning mis ehk kõige tähtsam – koguni 92% kohalikke elanikke on rahul turismi mõjuga oma kodupiirkonnale.

Hooajalisus on probleemiks nii meil kui Soomes. Teisalt loob asjaolu, et 72% Soome turismiettevõtetest on aastaringselt avatud, head eeldused selle mure leevendamiseks ning toetab ühtlasi ka soomlaste eesmärki nende kodumaa saamisel teadliku turisti (mindful traveller) esimeseks valikuks reisisihtkohana, sest teadlik turist ei reisi ilmselt tipphooajal. Võrreldes Eestiga on Soomel eeliseid ka äri- ja konverentsiturismi sihtkohana.
Kohtumiselt Visit Finlandiga jäi kõlama, et maailma mastaabis Soomet väga hästi ei teata, Norra ja Rootsi on tuntumad, samas on Soomel väga tugev argument, mida kampaaniates ära kasutada – nad on aastaid olnud ÜRO raporti alusel maailma õnnelikum rahvas ning seda põhjanaabrid ka hea meelega toonitavad.

Õppereisi peamine eesmärk oli tutvuda Soome turismi arendamisega sihtkohtades ehk Soome DMOde süsteemiga. Eestis on 2023. aasta algusest kuus DMOd, mis algatavad ja korraldavad regionaalse koostöö põhimõttel turismi arendustegevusi ning koordineerivad sihtkohtade turundamist. Samuti aitavad DMOd kaasa turismiettevõtete võrgustamisele ja piirkonnaspetsiifiliste, sh ka rahvusvahelise potentsiaaliga ühistoodete loomisele. „Tõdesime, et Eesti DMOde süsteem on Soomega võrreldes tsentraliseeritum. Soomes on DMOsid julgelt üle poolesaja, aga sealgi on riik võtnud suuna toetada ja edendada nende ühinemist ning koostöö on fokusseeritud rahvusvahelise turunduse potentsiaaliga DMOdele," märgib Kraner.

Kokkuvõttes tõi DMOde õppereis Soome selgelt välja, et tegeleme turismisihtkohtade juhtimisel ja turundamisel üsna sarnaste küsimustega. „Näiteks, kuidas saada rohkem turiste, kui me samas ei taha olla massturismi perspektiiviga sihtkoht. Ja kuidas muuta Eesti atraktiivseks just niisuguste külaliste silmis, kes oskavad hinnata seda, mida meil on pakkuda. Turismi arendamisel tasuks hoida meeles mõtteviisi, mida turism saab anda kohalikule elanikule, mitte vastupidi," rõhutab Kraner.
Vaatamata sellele, et koostöökohti üle lahe sugulastega on mitmeid, otsiti visiidil ka uusi koostöö- ja ka arendusvõimalusi. „Kaugematel sihtturgudel (UK, USA) oleme aastaid soomlastega (Finnair, Visit Finland) partnerid olnud ja seda me kahtlemata jätkame, ent kindlasti ei ole me siin kõiki võimalusi maksimaalselt ära kasutanud. Näiteks sündmuskorraldus on üks viis, kus saaksime soomlastega senisest enam seljad kokku panna. Oleme mõlemad kimpus hooajalisusega ja sündmused on üks tõhusamaid lahendusi, kuidas vaiksemat hooaega elavdada," märgib Kraner.

Õppereis andis Eesti turismi arendamiseks hulgaliselt muudki mõtteainest. Näiteks pani Turu saarestiku turundamine ja bränding Turu saarestiku nime all mõtlema, kas meilgi ei võiks saartega midagi sarnast teha (à la island hopping ehk hüppamine saarelt saarele). Samuti tasuks soomlaste unimütsi või unekoti päeva tähistamisest šnitti võtta ja vaadata üle meie oma rahvakalender ja -pärimused, kust leiaks samamoodi ainest sihtkohtadega seotud ürituste, kogukonna algatuste jms korraldamiseks.