Allikas: Renee Altrov

Turismijuht Aavik: Eesti turismitulu sõltub lähiajal eelkõige eestlasest, lätlasest ja soomlasest

Täna Statistikaameti poolt avaldatud turismiaasta 2023 andmed kinnitavad, et jätkuvalt näitab väga häid tulemusi siseturism, rekordeid teevad Läti turistid ning Tallinnas on taastunud soomlaste külastused.

„Muu võib lühidalt kokku võtta tõdemusega, et meie välisturismi taastumine kriiside eelsele tasemele seisab puhkajate lisareiside taga. Majanduslik kindlus on globaalselt vähenenud, kuid peamine reis, enamasti rannapuhkus lõuna pool, tehakse ikka ära. Eesti on pigem lisareisi sihtkoht ning lisareise tehakse tänastes oludes märkimisväärselt vähem. Seda olulisem on riigil turismiturunduses püüda järjepidevalt nende tähelepanu, kes seda lisareisi sihtkohta siiski otsivad," ütles EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.

Aavik tõi välja, et kogu Euroopas on hästi taastunud lõunapoolsed sihtkohad, kuid teistel läheb taastumiseks veel aega. „Eesti turismis tähendab see, et peame oma naabreid hoidma veel paremini kui seni ja pakkuma neile siiatulekuks häid põhjusi. Arvestades lähiturgude osakaalu kasvu, on kõige kiiretoimelisem retsept inimeste siiatoomiseks ja turismitulu kasvatamiseks head sündmused," sõnas turismijuht. Ühendasutuse turismiosakonna piiriuuringust selgub, et peaaegu kõik Läti ja Soome turistid soovitaks oma sõpradel Eestit külastada ning kavatsevad ka ise lähima viie aasta jooksul taas Eestisse reisile tulla.

Kuigi võiks arvata, et ekstreemsed ilmaolud Euroopas panevad turistid lõunapoolsete riikide asemel Eesti poole vaatama, pole see Aaviku sõnul nii lihtne. „Metsatulekahjud ja üleujutused ei haara riike tervikuna, vaid teatud piirkondi. Turist leiab ikka koha, kuhu minna. Eesti trumbiks on jällegi, et meil pole ükskõik mis aastaajal muret ülerahvastatusega. Samuti turundame Eestit kui kestliku turismi sihtkohta, sest kliente, kellele jätkusuutlikkus on oluline, on aina rohkem ning ka Eesti turismiettevõtjad saavad selles valdkonnas aina tugevamaks," sõnas Aavik.

Mõningal määral mõjutab turismi Vene-Ukraina täiemahuline sõda, kuid vähem kui majanduslik ebakindlus. Euroopa Turismikomisjoni viimasest uuringust (september 2023) selgub, et keskmiselt 13% eurooplastest väldib välisreise tehes riike, mida tajutakse sõjale lähedasena. Sama uuringu järgi peab pingelisema eelarve tõttu oma reisiotsust kaaluma ligi 40% (sh kasvanud reisikulusid peab mõjutajaks 22% ning ebakindlust isikliku finantsolukorra suhtes, nagu töökoha kindlus, tõusnud eluasemekulud 16%).

Kõige olulisem välisturg on Eestile jätkuvalt Soome, mis on suurim ka siis, kui külastusnumbrid pole parasjagu rekordtasemel. Soomlased annavad 39% Eesti turismitulust ning jätavad Eestisse 1,3 miljonit eurot päevas. Tallinnas on soomlaste arv taastunud kriiside eelsele tasemele, kuid regioonides on see veel kolmandikuga languses. „Soomlane on korduvkülastaja, kuid reisib Eestisse praegu majanduslikel põhjustel vähem. See tähendab, et ta jätab pigem ära need reisid, milleks tuleb teha lisapingutusi ja -kulutusi ning Tallinnast edasi liikuda," selgitas Aavik.

Samas Tallinnast kaugel asuvate Läti külastajate ööbimised kasvasid mullu peaaegu igas Eesti maakonnas. Soome ja Läti, kahe suurima lähituru võrdluses lätlaste ööbimised soomlaste külastuste langust siiski katta ei suuda, sest soomlaste ööbimisi on vaatamata lätlaste külastusrekordile ikkagi ligi neli korda rohkem.

Tugeval tasemel Läti ja siseturistide ööbimised kokku katsid ära selle osa, mille enne sõda tõid Eesti majandusse Vene turistid. „Ka meie uuringud näitavad, et välismaal reisimine ei vähenda Eesti inimeste soovi kodumaal ringi vaadata, nii et kogu turismisektoril on põhjust Eestimaa inimesele läinud aasta eest tänulik olla," ütles Aavik.

Häid tulemusi näitasid mullu ka Leedu turistid, kelle külastuste arv on samuti tõusnud kriiside eelsele tasemele. Üks tugevamaid turge on ka USA, mis jääb parimast tulemusest maha ainult kümnendikuga. Eesti majandusse panustavate kulutuste poolest on USA külastajad koguni 5. kohal. „Teeme USA s järjepidevalt turundust turismiprofessionaalidele koostöös Põhjamaadega ning see kannab vilja. Norra ja Rootsi turismis on USA välisturgude esikolmikus ning kindlasti pole ka Eesti selle turu vaates oma täit potentsiaali veel realiseerinud," sõnas turismijuht.

Veerandiga on kriisieelse ajaga võrreldes turismituruna veel languses Suurbritannia, ligikaudu kolmandikuga Saksamaa ja Rootsi. Enne kriise häid tulemusi näidanud Jaapani ja Hiina turg pole veel üldse taastunud, seal on külastustes miinust üle 70%. „Pandeemia piirangud kestsid seal kaua, välispassid aegusid, lennureisid muutusid sõja tõttu keerulisemaks: piltlikult öeldes nihutas sõda Ukrainas Aasia ja Austraalia tervest Euroopast kaugemale. Üle Venemaa meie suunas enam lennata ei saa, mis tähendab neli tundi lisalennuaega. Ühendusi on vähem ja lennupiletid tuntavalt kallimad kui enne sõda," selgitas Aavik.

Eesti Pank avaldas samuti täna, et väliskülastajad kulutasid mullu Eestis üle 1,2 miljardi euro. Need andmed ei sisalda kulutusi rahvusvahelisele transpordile. Kogutulu välisturismist (koos transpordiga) oli rekordiline 2019. aastal, moodustades kaks miljardit eurot, prognoositav kogutulu läinud aastast on 1,7 miljardit eurot (koos inflatsiooniga). Täpsed andmed selle kohta avaldab Eesti Pank märtsis.

Statistikaameti 8.02 andmed 2023. aasta majutusstatistika kohta
Eesti Panga 8.02 andmed Eesti 2023. aasta turismitulu kohta (välja arvatud kulutused transpordile)