Turismi kasvu veavad siseturism, Venemaa ja Läti

Täna saabunud statistikast on näha, et esimese 9 kuu kokkuvõttes ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,7 miljonit välisturisti, kes veetsid seal 3,25 miljonit ööd. Välisturistide arv kasvas 2016. a sama ajaga võrreldes 5%, veedetud ööde arv 4%. Siseturistide arv kasvas 10%, veedetud ööde arv 6%. Välisturism jõudis uue rekordini teist, siseturism juba viiendat aastat järjest.

Kõige rohkem ööbimisi on lisandunud Tartus (kasv 37% ehk 98 000). Suuremal arvul lisandus ööbimisi ka Tallinnas (kasv 87 000 võrra), Saare maakonnas (kasv 30 500 võrra) ja Harjumaal (kasv 19 000 võrra). Tartus on avatud mitmeid uusi hotelle, mis on toonud juurde uut klientuuri (tubade täitumus on Tartus tervikuna jäänud samaks või mõnel kuul isegi veidi kasvanud).

Kõige rohkem on lisandunud Eesti elanike, välisturgudest Vene ja Läti turistide ööbimisi.

Vene turistide arv on kasvanud viiendiku võrra ja nende ööbimisi lisandunud peaaegu kõigis maakondades, arvuliselt kõige rohkem aga nende kahes populaarseimas sihtkohas Tallinnas ja Ida-Virumaal. Võib öelda, et Ida-Virumaa majutusettevõtted on Vene kriisiga keskmisest paremini toime tulnud. Kui Eestis keskmiselt on Vene turistide ööbimiste arv seni rekordilisest 2013. a tasemest veel 31% väiksem ja Tallinnas isegi 37% väiksem, siis Ida-Virumaal on nende ööbimisi tänavu vaid 4% vähem kui 2013. a samal perioodil.

Avaldasime ka Vene turu detailsema uuringu tulemused, millest selgub, et siinne külaline on pigem noorem ja reisib perega. Venelaste perereisid jäävad osakaalult kohati alla ainult Läti külastajale, mistõttu Vene külastajale pakutavad kogupereteenused on turismitulule  kindlasti positiivse mõjuga.

Turism Soomest on alates maikuust mõnevõrra vähenenud. Esimese 9 kuu kokkuvõttes vähenes majutatud Soome turistide arv 2% ja nende veedetud ööde arv 3%. Arvuliselt kõige rohkem vähenes nende ööbimiste arv Tallinnas (-5%). Samas 2016. a ka kasvas nende arv kõige rohkem just Tallinnas ja tänavune langus on olnud mõnevõrra väiksem kui mullune kasv. Tõenäoliselt on üheks nõudluse languse põhjuseks majutushindade kasv Tallinnas: alates veebruarist on Statistikaameti arvutatav ööpäeva keskmine maksumus Tallinna majutusettevõtetes kümnendiku võrra kõrgem kui eelmise aasta samadel kuudel, kusjuures juulis oli see isegi 17% mullusest kõrgem. Samas Tartus on uute hotellide lisandumine kasvatanud soomlaste ööbimisi 31%.  

Turism Lätist jõudis uue rekordini juba kuuendat aastat järjest. Läti turistide arv kasvas esimese 9 kuuga 15% ja nende veedetud ööde arv 13%. Turism Lätist kasvas tunduvalt just mitmetes väljaspool Tallinna asuvates sihtkohtades.  Arvuliselt kõige rohkem kasvas Läti turistide ööbimiste arv Tartu maakonnas – eelkõige Tartus, aga tunduvalt lisandus ööbimisi ka mujal Tartumaal. Tartus kasvas nende ööbimiste arv eelmise aastaga võrreldes 73%, võrreldes üle-eelmise aastaga aga on nende ööbimised seal kahekordistunud. Pärnus lisandus lätlaste ööbimisi 11%, sellele eelnes koguni 49%line kasv 2016. a. Saare maakonnas lisandus Läti turistide ööbimisi 14%.

Suurbritannia turistide arv kasvas esimese 9 kuu kokkuvõttes 19% ja nende veedetud ööde arv 17%. Seda mõjutas tõenäoliselt uue lennuühenduse lisandumine Londoniga alates märtsist, kuna ka nende ööbimisi lisandus suuremal määral alates kevadest.

Täpsemad andmed on ülevaates Eesti ja Euroopa turism, jaan.-aug. 2017.