Siseturistile seostub looduspuhkus pigem vaikuses lõõgastumise kui teenuste tarbimisega
EASi turismiarenduskeskus uuris Eesti elanikkonna sisereise, küsides loodusesse mineku kohta viimase 12 kuu jooksul. Selgus, et peaaegu kõik peavad retki loodusesse oluliseks, kuid nendega seonduvate tasuliste lisateenuste kasutamine on vähene.
90% vastanutest oli viimasel 12 kuul reisinud vabal ajal Eestis väljapoole oma elukohamaakonda. Keskmisest rohkem on reisimas käinud kõrgema sissetulekuga ja nooremad inimesed. Sealjuures vaid 4% neist, kes käisid sisereisidel, ei olnud nende jooksul looduses viibinud. 40% vastanutest oli viimase aasta jooksul teinud üle 10 sisereisi looduses viibimisega, 30% oli sisereisil looduses viibinud 4–10 korda.
Uuringu tulemustest selgus, et kõige olulisemana tajutakse looduses reisides rahu ja vaikuse nautimist, seda nimetas 62% väga ja kolmandik mõnevõrra olulisena. Siiski peaaegu sama oluliseks peetakse matkamist, looduslike vaatamisväärsustega tutvumist, seenele-marjule minekut, taimede, loomade või lindude vaatlust ja piknikke.
Samas on tasulise giidi või juhendaja teenuseid kasutanud vaid 9% viimase 12 kuu jooksul looduses reisinud inimestest. Vähesed on ka kulutused ööbimisele: 35% eelistab loodusreisil ööbima mitte jääda ja teha ühepäevareise. 30% eelistab tasuta ööbimisvõimalust (sh neljandik tuttavate juures, oma suvilas vms ja 6% tasuta telgis). 18% eelistab tasulist majutust – kusjuures veidi rohkem on nende seas linnas ööbimise eelistajaid (10%) ja veidi vähem (8%) maal asuva majutusettevõtte eelistajaid. 17% ütles, et neil pole ööbimise osas kindlat eelistust.
„Vaikust ja rahu saabki loomulikult kõige paremini nautida üksi või lähedaste inimestega. Siiski näitab vähene tasuliste teenuste kasutamine seda, et looduses viibimine on eestlase jaoks n-ö tasuta puhkuse sünonüüm. Samuti seda, et looduses liikudes peetakse end piisavalt kogenuks ja pädevaks. Ettevõtjatel ja turismiarendajatel on igatahes palju potentsiaalset klientuuri, kelle huvi äratada looduselamusele lisaväärtust pakkuvate teenustega,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.
Lepiku sõnul näitavad uuringud Eesti välisturistide seas nende suuremat huvi retkedel loodust rohkem tundma õppida. „Ettevõtjatelt nõuab parasjagu nutikust, millega loodust üsna enesestmõistetavalt võtva siseturisti tähelepanu köita. Selleks võib olla eriline teenus, näiteks karuvaatlus või kanuuretk Soomaa metsas, või mõni harjumuspärane teenus uue nurga alt: näiteks on viimasel ajal populaarsed põhjamaa pimedat aega enda kasuks pööravad laternamatkad, kus lugusid jutustada ning tuttavaid radu hoopis teise pilguga vaadata.“
Ühepäevasel loodusreisil kulutasid vastajad päeva kohta keskmiselt 24 eurot. Mitmepäevasel loodusreisil kulutati reisi jooksul keskmiselt 78 eurot ja ühel reisipäeval 31 eurot inimese kohta (mitmepäevasel reisil viibiti keskmiselt 2,5 päeva). Peamiselt kulutati transpordile ja toidule.
Uuring näitas, et kõige eelistatum on loodusreisidel mere ääres viibimine – seda nimetas esimese või teise eelistusena 47%. Metsas viibimist nimetas esimese või teise eelistusena 40% vastanutest.
Info saadavusega nii enne loodusreisi kui ka looduses olles oli väga või pigem rahul 90% loodusreisijatest. Heakorra ja puhtusega looduses oli väga või pigem rahul 85%. Teenuste hinna-kvaliteedi suhtega oli väga või pigem rahul 68%, seevastu ühistranspordi võimalustega vaid 35%.
Avatud kommentaarides ütles 60% vastanutest, et ei tunne loodusreisidel ühestki teenusest puudust. 10% tunneb puudust korralikest tualettidest, 6% infost enne reisi või reisi ajal, 4% (soodsatest) söögikohtadest ja 4% ühistranspordist. 3% nimetas probleeme prügiga looduses, 3% soovis rohkem pinkide ja laudadega puhkekohti või varjualuseid.
Küsitlustöö tegi uuringufirma Norstat Eesti veebiküstlusena 3.–22. nov. 2020. Uuringut kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Tulemused on avaldatud: https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/uuringud-eestis.
