Viis ampsu Põhja-Eesti toidukultuurist

Allikas: Visit Estonia

Viis ampsu Põhja-Eesti toidukultuurist

Põhja-Eestil on au kanda 2021. aasta toidupiirkonna tiitlit. Siinse kohaliku toidu valmistajaid ühendab tunnuslause “Paepealsed maitsed”. Mida peaks Põhja-Eestis rännates kindlasti nautima?

Kartul

Aastal 1925 oli kartulimaa protsent üldisest külvipinnast kõige suurem Põhja-Eestis ja saartel. 20. sajandi alguses tehtud tähelepanekute järgi oli Põhja-Eestis kartul laual igapäevaselt, mida mujal ei ole täheldatud. Harjumaal näiteks söödi 1930ndatel väga levinult hommikuti kartuleid lihakastmega.

Rebase talust Järva vallas saab lisaks tavalistele kartulitele ka gurmeekartuleid

Foto: Rebase talu

Kala

Eestlaste tähtsaim leivakõrvane oli aasta läbi silk ehk soolatud räim. Harju-, Järva- ja Virumaa rahvas sai kala põhjarannikult. Käidi ise rannikul toomas või tõid neid koju kalamehed. Isiklikust tarbimisest ülejäänud räimi turustati mitmel viisil. Võimalusel müüdi need kohapeal ülesostjatele. Kujunesid välja kindlad silgusõbrad, vahetus- ja müümiskaupa tehti ühtede ja samade ranna- ja maameeste ning nende järglaste vahel mitme põlvkonna jooksul.

Anija Mõisakohwik Innamorata perenaise Ülle Niinemetsa värviline kiluvõileib jõudis "Uue Eesti rahvustoidu" konkursi finaali

Foto: Anija Mõisakohwik

Oder

Vanimateks teraviljatoitudeks võib pidada odra täisterast rooga ja käsikivil jahvatatud odrajahust ja tangudest körti, leent, putrusid, käkke ja kakkusid. Tangupuder oli rituaalne toit üle Eesti. Odrajahust paistekakk - karask - oli üks põlisematest roogadest. Põhja-Eesti jahe kliima tingis laialdasema odrakasvatuse kui mujal Eestis.

Viin

Eesti aladel hakati viina põletama ilmselt 15. sajandi lõpul. Alates 1646. aastast sai viinapõletamine mõisnike monopoliks. Mõisate materiaalset olukorda mõjutas aktiivne kaubavahetus Peterburiga, mille tähtsaimaks artikliks kujunes piiritus. Tähtsaimaks viinapõletamise piirkonnaks kujunes Virumaa tänu Peterburi turule. 

Mõisade rikkusele pani aluse viinatootmine

Piirituse- ja viinateemalistes töötubades saab täna osaleda nii Moel, Palmses kui Sagadil.

Foto: Sagadi mõis


Suveköögid ja triiphooned

Suvise toiduvalmistamise kohana on eestlased sajandeid kasutanud suvekööke, hääbuma hakkas see tava alles 20. sajandil. Pikemalt säilisid suveköögid Läänemaal ja Põhja-Harjumaal, olles kasutusel veel 1920.-30ndatel. 19. sajandil hakati mõisate juurde seoses aianduse osatähtsuse tõusuga rajama arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (saksa keeles Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka talviseid kohvijoomisi. Mõisate kõrval olevad triiphooned on eriomased Põhja-Eestile.

Palmse mõisa triiphoonetes on koha leidnud nii talveaed kui tomati- ja ürdikasvatus

Foto: Palmse mõis


7. augustil toimub esmakordselt Põhja-Eesti avatud triiphoonete ja aedade päev. Uksed avavad talude ja mõisade kasvuhooned, talveaiad ja verandad, kutsudes vabasse õhku avanevatesse ruumidesse kohalikku ja ehedat toitu nautima.

Vaata Põhja-Eesti miatsete aasta sündmusi https://kohaliktoit.arenduskoda.ee/sundmused/.

Põhja-Eesti paepealseid maitseid saad nautida toidupakkujate juures, kes kannavad Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist:

Põhja-Eesti paepealsed maitsed ootavad avastamist!


Viimati muudetud: 13.07.2021

Teema: Põhja-Eesti, Söök, Jook ja Ööelu