Huvitavad veetornid Eestis

1

Ellamaa elektrijaam on kavandatud arhitekt Aleksandr Wladovsky poolt. Ehitustöid alustati 1922. a septembri lõpul ja juba 1923. aasta mais andis jaam energiat turbatööstuse masinate käivitamiseks. Jaama katlaid köeti kohaliku kütteturbaga. Sõjajärgsel perioodil (1944-1950) oli Ellamaa elektrijaamal oluline osa Eesti varustamisel elektrienergiaga. Jaam lõpetas oma töö 1. mail 1966. a. Ellamaa elektrijaam on kultuuriministri määrusega tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Ellamaa elektrijaam asub Turba asulas ning selles asub täna MOMU Mootorispordi Muuseum, elektrijaama hoovi on loodud MOMU Aed.

2

1911. aastal valmis 30 m kõrgune punasest tellisest veetorn, mis on tänaseni säilinud väikeste akende ja kaheksakandilise puust ülaosaga. Aktiivses kasutuses oli veetorn ligi 50 aastat. Pärast pikka tühjana seismist renoveeriti hoone 2001. aastal vaatetorniks. Huvitav teada: Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. Torni kolmel korrusel on püsinäitus, lisaks erinevad rändnäitused. Veetorn on oluline osa Viljandi kui tornide linna siluetist. Tule ja naudi kaunist vaadet Viljandi järvele ja vanalinnale!

3

Vanas veetornis saad:- ülevaate Lasva piirkonna ajaloost; - kuulda imepäraseid helisid astudes torni viival ainulaadsel klavertrepil mustadele klahvidele; - imetleda  katuselt avanevat vaadet ümbruskonnale; - uudistada torni põranda sees olevat valguskaevu; - otsida läheduses asuva parkmetsa alt loomakujusid;  

4

Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul. Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis. Mööda ajaloolist keerdtreppi saab minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis. Külastamine kokkuleppel 2€.

5

Narva jõel, linnast veidi kõrgemal, asub 2 astanguga juga, mis kunagi oli Euroopa veerohkeim juga. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad, vaid suurvee ajal lastakse neile liigvett. Astangute vahel on Kreenholmi saar. XIX sajandil ehitati joa äärde kuulus manufaktuur, mis tol ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, veetornid, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist. Suvel korraldatakse manufaktuuri suletud alal pühapäeviti ekskursioonid.

6

Jõgeva linnas asub omanäoline veetornist ümberehitatud vaateplatvormiga kirikutorn, millele lisandub lähiaastatel ka kirik juurde. Kuuekorruselise Jõgeva kirikutorni vaateplatvormist, kuhu pääseb mööda keerdtreppe, paistavad ilusa ilmaga suur osa Jõgeva linnast ja Vooremaa maastik koos selle kõrgeima voore Laiuse mäega. Jälgige Jõgeva koguduse kodulehe infot, seal ülevaade kirikutorni lahtiolekuaegadest.

7

Raadi mõisa veetorn on pärit 19. sajandist. Ammustel aegadel asus tornis mõisa kell, mis kutsus mõisa töölisi lõunale. Pärast II Maailmasõda oli ehitis nõukogude sõjaväe kasutuses ja restaureeriti aastal 2002. Veetorni sees asub Eesti Rahva Muuseumi näitus. Mööda veetorni korruseid kulgeva fotonäituse „Raadi läbi aegade" külastamine pakub lisaks ajalooteadmistele ka lummavaid vaateid õdusale Raadi mõisapargile. Näitus on avatud ettetellimisel ning veetorni külastust on võimalik tellida koos Eesti Rahva Muuseumi tuuriga "Ringkäik ​Raadil. Ekskursioon muuseumi välialal". 

8

Türi raudteejaam on transpordisõlm Järvamaal, mis rajati koos kitsarööpmelise Tallinn – Viljandi liiniga 1900. 1920. aastal kulus aururongiga Tallinnast Türile jõudmiseks 9 tundi.  Kaunis puithoone on täielikult reisijate päralt ja seal asub pika traditsiooniga söögikoht. Jaamahoone seest leiab ka alati avatud muuseaalse väljapaneku, mida võib külastada rongi või bussi oodates. Lisaks jaamahoonele kuuluvad kompleksi kauba- ja magasiait, puidust elamu, veetorn, abihooned ja auruvedurid. Kas teadsid, et Türi jaamast sai mööda kitsarööpmelist raudteed Paide kaudu Tamsallu? See lõik suleti 1972.a.  

9

Tartu raudteejaam ehitati 1876. a. väljapoole linna piire ning selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav. Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega hoone. Selle kõrval asusid laod, perroonid, depoo, veetorn ja raudteeteenistujate kaks elumaja. 2000. aastatel restaureeriti hoonet järgemööda, taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar. 2012. a avati hoone taas reisijatele. Nüüd tegutseb külastajate rõõmuks jaamahoones ka kohvik Wedur. Jaama ees on rattaparklad, elektriauto Elmo rent ja Tartu Smart Bike rendiparkla. Kultuurimälestiste riiklik register