Huvitavad veetornid Eestis

Allikas: Silver Tõnisson

Huvitavad veetornid Eestis

Veetorni ülesandeks on veesurve ja veehulga tagamine veevõrgus. Selle sees on suur veemahuti. Need on põneva ajaloo ja ülesandega ehitised. Võrreldes muu Euroopaga on Eesti veetornid noorukesed. Neid hakati ehitama 1860. aastal, mil tekkisid esimesed tööstused (Kreenholmi vabrikud Narvas). Enne seda polnud majapidamistel ja väiketööstustel vee hankimisega probleeme, sest Eesti looduslik veevaru on rikkalik. Linnade laienemisel aga veevarustuse tarbimine suurenes ja tuli ehitada uued süsteemid. Eestis leidub nii kaasaegseid, sõjaväe-, tööstuse, kolhoosi- või niisama ajaloolisi veetorne. Mine neid omapärase arhitektuuriga ehitisi vaatama.

1

Ellamaa elektrijaam

Harju maakond, Turba alevik

Ellamaa ektrijaam on ehitatud arhitekt Vladovski projekti järgi. Ehitustöid alustati 1922. a septembri lõpul ja juba 1923. aasta mais andis jaam energiat turbatööstuse masinate käivitamiseks. Jaama katlaid köeti kohaliku kütteturbaga. Sõjajärgsel perioodil (1944-1950) oli Ellamaa elektrijaamal oluline osa Eesti varustamisel elektrienergiaga. Jaam lõpetas oma töö 1. maist 1966.a. Ellamaa elektrijaam kultuuriministri määrusega tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Endises elektrijaama hoones asub hetkel MOMU Mootorispordi Muuseum.

Loe edasi
2

Viljandi vana veetorn

Viljandi maakond, Viljandi

1911. aastal valmis 30 m kõrgune punasest tellisest veetorn, mis on tänaseni säilinud väikeste akende ja kaheksakandilise puust ülaosaga. Aktiivses kasutuses oli veetorn ligi 50 aastat. Pärast pikka tühjana seismist renoveeriti hoone 2001. aastal vaatetorniks. Huvitav teada: Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. Torni kolmel korrusel on püsinäitus, lisaks erinevad rändnäitused. Veetorn on oluline osa Viljandi kui tornide linna siluetist. Tule ja naudi kaunist vaadet Viljandi järvele ja vanalinnale!

Loe edasi
3

Lasva veetorni galerii

Võru maakond, Lasva küla

Veetornis saad : - ülevaate Lasva piirkonna ajaloost - kuulda imepäraseid helisid astudes torni viival ainulaadsel klavertrepil mustadele klahvidele - vaadata vanas veetünnis fotonäitust "Eesti linnud" - imetleda murukatuselt avanevat vaadet ümbruskonnale - uudistada torni põranda sees olevat valguskaevu - otsida läheduses asuva parkmetsa alt loomakujusid - tellida eriprogrammi „Eesti linnud" kestvus 45 min. Torni mahub korraga kuni 20 inimest.  

Loe edasi
4

Tsaariaegne Risti veetorn

Lääne maakond, Risti alevik

Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul. Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis. Mööda ajaloolist keerdtreppi saab minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis. Külastamine kokkuleppel 2€.

Loe edasi
5

Observatoorium Munalaskme Veetornis

Harju maakond, Munalaskme küla

Munalaskmes asuvas vanas veetornis saab vaadata tähti. 14,5 meetri kõrguses tornis asub astronoomiline observatoorium. Teleskoobid ise paiknevad tähetorni viiendal korrusel. Observatooriumis on võimalik näha huvitavaid eksponaate, mis on kosmosest pärit. Ekskursioonile saab tulla eelnevalt registreerides. Hea ilma korral saab teha vaatlusi. Päeval vaatleme Päikese plekke ja protuberantse ning öösel kuud, planeete, galaktikaid ja teisi kosmilisi objekte.

Loe edasi
6

Kreenholmi piirkond ja Kreenholmi manufaktuur

Ida-Viru maakond, Narva

Narva jõel, linnast veidi kõrgemal, asub 2 astanguga juga, mis kunagi oli Euroopa veerohkeim juga. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad, vaid suurvee ajal lastakse neile liigvett. Astangute vahel on Kreenholmi saar. XIX sajandil ehitati joa äärde kuulus manufaktuur, mis tol ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. 1913. a töötas siin üle 10000 inimese. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, veetornid, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.

Loe edasi
7

Jõgeva kirikutorn

Jõgeva maakond, Jõgeva linn

Jõgeva linnas asub omanäoline veetornist ümberehitatud vaateplatvormiga kirikutorn, millele lisandub lähiaastatel ka kirik juurde. Kuuekorruselise Jõgeva kirikutorni vaateplatvormist, kuhu pääseb mööda keerdtreppe, paistavad ilusa ilmaga suur osa Jõgeva linnast ja Vooremaa maastik koos selle kõrgeima voore Laiuse mäega. Jälgige Jõgeva koguduse kodulehe infot, seal ülevaade kirikutorni lahtiolekuaegadest.

Loe edasi
8
Siin on turvaline

Raadi mõisa veetorn

Tartu maakond, Vahi alevik

Raadi mõisa veetorn on pärit 19. sajandist. Ammustel aegadel asus tornis mõisa kell, mis kutsus mõisa töölisi lõunale. Pärast II Maailmasõda oli ehitis nõukogude sõjaväe kasutuses ja restaureeriti aastal 2002. Veetorni sees asub Eesti Rahva Muuseumi näitus. Mööda veetorni korruseid kulgeva fotonäituse „Raadi läbi aegade" külastamine pakub lisaks ajalooteadmistele ka lummavaid vaateid õdusale Raadi mõisapargile. Näitus on avatud ettetellimisel ning veetorni külastust on võimalik tellida koos Eesti Rahva Muuseumi giidituuriga "Raadi mõisapargi tuur".

Loe edasi
9

Raudteejaama kompleks Türil

Järva maakond, Türi linn

Türi raudteejaam on transpordisõlm Järvamaal, mis rajati koos kitsarööpmelise Tallinn – Viljandi liiniga 1900. 1920. aastal kulus aururongiga Tallinnast Türile jõudmiseks 9 tundi.  Kaunis puithoone on täielikult reisijate päralt ja seal asub pika traditsiooniga söögikoht. Jaamahoone seest leiab ka alati avatud muuseaalse väljapaneku, mida võib külastada rongi või bussi oodates. Lisaks jaamahoonele kuuluvad kompleksi kauba- ja magasiait, puidust elamu, veetorn, abihooned ja auruvedurid. Kas teadsid, et Türi jaamast sai mööda kitsarööpmelist raudteed Paide kaudu Tamsallu? See lõik suleti 1972.a.  

Loe edasi
10

Tartu raudteejaam

Tartu maakond, Tartu linn

Tartu raudteejaam ehitati 1876. a. väljapoole linna piire ning selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav. Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega hoone. Selle kõrval asusid laod, perroonid, depoo, veetorn ja raudteeteenistujate kaks elumaja. 2000. aastatel restaureeriti hoonet järgemööda, taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar. 2012. a avati hoone taas reisijatele. Nüüd tegutseb külastajate rõõmuks jaamahoones ka kohvik Wedur. Jaama ees on rattaparklad, elektriauto Elmo rent ja Tartu Smart Bike rendiparkla. Kultuurimälestiste riiklik register

Loe edasi
Viimati muudetud: 04.01.2022

Teema: Kultuur ja Ajalugu, Aktiivne puhkus