Veeda idülliline nädalavahetus Viljandis

Viljandi on armas ja vaikne linnake, kuhu nii suvel kui talvel tulles tekib soov loobuda meid igal hetkel saatvast tavapäevasest kiirustamisest, võtta aeg maha ja lihtsalt olla.

Jah, lihtsalt olla, jalutada, vaadelda, laiselda, uidata, mõnuleda, mõtiskleda, nautida vaid iseenda või kõige kallimate seltskonda. Seda omaette mõtisklemise ja olemise rõõmu pakub väikelinn rohkete parkide, purskkaevude, galeriide ja mägiste tänavatega külluses.

Alustada võiks juba tuttavatest lossimägedest, kust avaneb Eestis üks enim pildistatud miljonivaade sügaval orus laiuvale järvele. Võib-olla on selles süüdi legend paadimehest, kes oma elu armastust siin järvel aerutades kohtas või vaikne ja rahulik, kunsti- ja muusikaarmastusega maitsestatud väikelinna miljöö, aga Viljandi on otsekui loodud käsikäes jalutuskäikudeks ja õhtuse laternavalguse imetlemiseks.

Romantilist meeleolu lisavad kohtinguliste meelispaigaks saanud ligi saja aasta vanune rippsild, salapäraselt looklevad rajad lossipargis ja ... mäenõlval rohtu söövad lambad. Just! Lambad, kes tavapärases linnapildis tunduvad ootamatud, kuid mitte Viljandis.

Pisut krutskilikule provintsilinnale omaselt leiad linna südamest veel suursuguse tamme, mille all kiikuda ja järvevaadet nautida, suured punased betoonist maasikad, mis juhatavad kunstihuvilised naivistlikku kunstikeskusesse ja palju uniseid, hästi hooldatud kasse, kes oma koduakendel peesitades jälgivad möödujaid laisal pilgul.

Eaka hansalinna kitsastel tänavatel paiguti algupärasel munakivisillutisel jalutades jäävad siin-seal silma kunagise linnamüüri fragmendid, endiste kaupmeeste villad ja Viljandile nii omased, hästi säilinud vanad puitmajad.

Jalutusele linnarohelisusse kutsub ka Uueveski puhkeala, kus mägine ojaäärne maastik pakub nii silmailu kui ka kerget kehalist koormust. Pikema ringi otsijad võivad nautida mitmekesiste pinnavormidega matkarada ümber Viljandi järve.

Kogu selle väikelinna idülli kõrval piisab vaid põgusast põikest mõnesse ägedasse söögikohta, kus gurmaane võrgutav imehea kohv koos kohalike küpsetistega paneb sind tundma rõõmu elust enesest. Ka itaallaste endi poolt ülikõrge hinnangu saanud pizza või kohalikust toorainest valmistatud hõrgutise leiad siitsamast, mõnusatest, hubastest kohvikutest.

See väikelinna imepärane vaikelu saab nii mitmelgi korral väga suurejooneliselt lõhutud. Igal aastal 1. mail tulevad jooksusõbrad üle ilma kokku Baltikumi suurimale jooksuvõistlusele, et teha üheskoos tiir ümber järve.

Traditsiooniliselt juuli viimasel nädalavahetusel võõrustab Viljandi pärimusmuusikasõpru koguni nii suurelt, et elanike arv neil päevadel linnas suisa kahekordistub. Loomulikult ei puudu selles kultuurilembeses linnas oma teater, muusikafestivalid, kunstigaleriid ja koguni kultuuriakadeemia.

Linna kultuurielu keskmes on Ugala teater, mis meelitab aastas üle 80 000 külastaja. Lisaks etendustele väärib vaatamist ka teatrimaja ise. 1980-ndate aastate arhitektuuripärl sai 2017. aastal värske kuid autentse ilme. Koostöös kohalike hotellidega pakutakse populaarseid teatripakette, mis võimaldavad etenduse külastuse siduda puhkusega Viljandis.

Viljandis on ennast sisse seadnud armastatud kunstnik Ave Nahkur. Oma lõbusas ja hubases kodus on kunstnik loonud kodugalerii , kohviku ja isegi võõrastemaja. Suvekuudel toimuvad kunstniku hoovis kontserdid ja täikad. Õpitubasid saab broneerida aastaringselt.

Viljandis on edukas tekstiilitööstus. Kuulu järgi valmivat kolm neljast Euroopas toodetud padjast just siin. Eesti majanduse üks viimaste aastate superhitte, ülemaailmset kuulsust koguv Cleveroni pakiautomaat sündis ja areneb Viljandis!

Külma ilmaga on Viljandi talverõõmude meka. Jäätunud Viljandi järvele rajatakse talviti mitme kilomeetri pikkune uisurada, mis oma maalilise ümbrusega pakub nii sportlikku ajaviidet kui ka silmailu. Erinevaid talviseid tegevusi pakub Viljandi lumepark Huntaugu mäel.

Lumerohketel talvedel kulgeb ümber Viljandi järve 12-kilomeetrine suusarada. Viljandist vaid 15 kilomeetri kaugusel Loodi Looduspargis asub Holstre-Polli vabaajakeskus, kus on valgustatud suusarajad ja ka suusavarustuse laenutamise võimalus.

Viljandi linn asub põneva ajaloo ja eriilmelise kultuuriga Viljandi maakonna keskel. Seetõttu on linn suurepärane peatuspaik ka ülejäänud maakonna avastamiseks. Maakonna põhjaservas asuv Sakalamaa on muinaseestlaste vanema Lembitu kodukant. Tema kindluseks olnud Lõhavere linnamägi on tänaseni säilinud.

Viljandist itta jääb suurim täielikult Eesti territooriumil asuv järv – Võrtsjärv. Omanäolise kalurikultuuriga Võrtsjärve rannalt leiab mitmeid külalistemajasid ja puhkekülasid, kus lisaks majutusele pakutakse võimalust ka kohalikuga koos kalale minna.

Lõuna-Viljandimaal ja otsapidi ka Valgamaal asuv ajalooline Mulgimaa on rikaste talude, uhkete kirikute ja ainulaadse mulgi keele ja kultuuri kodu. Piirkonda saab avastada koos giidiga või omal käel.

Viljandi ja Pärnu vahel asuv Soomaa ootab loodushuvilisi ja matkasõpru lisaks viiendale aastaajale ka kogu ülejäänud aasta. Matkata saab jalgsi, kanuuga või hoopis räätsadega.