20. augustil täitub 32 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Sel puhul toimub mitmeid eriüritusi ja näitusi, mis tolleaegseid sündmusi meelde tuletavad ja mõtestavad.
- Maarjamäe ajalookeskuses toimub kogu perele mõeldud lossipäev. Osaleda saab põnevates töötubades ja ekskursioonidel. Toimub kepphobuste võidusõit, raamatulaat ja kontsert. Ürituse kava leiad siit.
- Ka Tallinna Teletorn tähistab taasiseseisvumispäeva perepäevaga. Tegevusi jagub nii suurtele kui väikestele - avatud on lasketiirud, relvamuuseum, ronimissein, güroskoop, kiiking. Kohal on Kaitseväe ja liitlaste rasketehnika – tankid ja soomukid. Toimub kontsert. Täpsema programmi leiad siit.
- Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu saab sel päeval samuti osaleda põnevates töötubades. Vaata lähemalt siit.
- Eesti sõjamuuseumis toimub aga isamaaline piknikupäev.
- UNESCO muusikalinn Tallinn tähistab Eesti taasiseseisvumispäeva vabaõhukontserdiga Harjumäel. Kontsert toimub pühapäeval, 20. augustil kell 14 ja on kõigile tasuta.
- Taasiseseivusmispäeva kontsert Nõmme turul on samuti tasuta. Esineb Nele-Liis Vaiksoo.
- Otepää tähistab taasiseseivusmispäeva kahe rahvapeoga – 19.augustil toimuva Puka öölaulupeoga ja 20. augustil Otepää pargipeoga.
- Tartu linn tähistab Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 32. aastapäeva 20. augustil kell 11 Tartu vabadussõja mälestussamba juures.
- 20. augustil annavad Maarjamaa Filharmoonikute koor ja orkester Eesti Rahva Muusemi suvelaval kontserdi, mis on lisaks taasiseseisvumispäevale pühendatud ka Ukraina riikluse päevale, mida peetakse 24. augustil.
- Viljandis toimub taasiseseisvumispäeva kontsert-piknik Jaan Tättega.
- Jõhvi linnapargis toimub kell 19.00 taasiseseisvumispäeva puhul kontsert: Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu ja Jõhvi Big Band & Peeter Priks.
- Keila JK kunstmuruväljakul tuleb pühapäeval perepäev.
Väljendi "Laulev revolutsioon" mõtles välja eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk.
Pilt: Aivar Pihelgas, Visit EstoniaMeenutusi taasiseseisvumise ajast
80ndatel toimus rida olulisi sündmusi, mille koosmõjul taastas Eesti oma iseseisvuse. Suurem rahvuslik ärkamine sai alguse protestiaktsioonist – nimelt oldi vastu fosforiidikaevanduse rajamisele. Sellele järgnes miiting Hirvepargis, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist.
Kuna NSVL ütles selge sõnaga välja, et liiduvabariigid ei suudaks enda majandamisega ise hakkama saada, koostasid neli Eesti majandus- ja ühiskonnateadlast programmi "Isemajandav Eesti", millega see argument kummutati. See andis inimestele lootust, et iseseisvus polegi utoopiline idee.
11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 eestlast ehk ligi kolmandik elanikkonnast. Kogunemisel heisati sadu sinimustvalgeid lippe, lauldi isamaalisi ja rahvuslikke laule. Nii sai laulmisest eestlaste peamine relv vabadusvõitluses. On öeldud, et laulev revolutsioon toimus tänu rahvalaulutraditsioonile, mis eestlastel on sajandeid vana. Rahvuslikku geneetikasse on justkui sisse kodeeritud, et raskel ajal tuleb kokku saada ja häälega oma meelsust väljendada ning lugusid jutustada. Nii ka 80ndate lõpus.
Lisaks ühislaulmistele oli üks olulisemaid rahvuslikku enesekindlust ja ühtsust loonud sündmusi Balti kett. See omapärane demonstratsioon korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval (1989). Pea kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu elanikku ühendasid käed ja moodustasid umbes 670 km pikkuse keti, ühendades pealinnad Tallinn, Riia ja Vilnius.
