Tähistame Eesti taasiseseisvumist mitmete üritustega!

Allikas: Raigo Pajula, Visit Estonia

Tähistame Eesti taasiseseisvumist mitmete üritustega!

20. augustil täitub 31 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Sel puhul toimub mitmeid eriüritusi ja näitusi, mis tolleaegseid sündmusi meelde tuletavad ja mõtestavad.

- Pole teab mis uudis, et 31 aasta taguseid aegu nimetatakse ka laulvaks revolutsiooniks. Kooslaulmise tahe ja vägi pole tänaseni kadunud: aastapäeva peamiseks sündmuseks on sel korral Tallinnas Kalevi Keskstaadionil toimuv XIII Vaba Rahva Laul. Repertuaaris on ilusad eestikeelsed laulud ja isamaalised laulud üle-eestilise ühendkoori ja tuntud solistide esituses. Paljusid tutavaid laule saab ka publik kaasa laulda.


Väljendi "Laulev revolutsioon" mõtles välja eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk.

Pilt: Aivar Pihelgas, Visit Estonia

- Tallinna äärealal Teletorni juures toimub laupäeval kell 12 taasiseisvumispäeva kontsert ja perepäev. Esineb Stefan.

- Mitmeid tegevusi toimub nii Vabamus kui ka KGB vangikongides.

Vabamus on kell 10–16 Eesti-teemaliste rinnamärkide meisterdamine. "Heidame pilgu taasiseseisvumisaja sümbolitele ja otsime inspiratsiooni meie muuseumi kogudest."Kell 11–12 toimub temaatiline ekskursioon "Vabaduse ja taastamise radadel" Tallinna vanalinnas. Osalemine muuseumipiletiga. Ekskursioon algab Vabamust. Kell 13–14 Eero Epneri tuur püsinäitusel "Vabadusel ei ole piire" ning kell 14 kodutütarde õpituba.

KGB vangikongides on avatud näitus "Režiimivastane valgevene kunst", mille on loonud Eesti opositsiooniliste valgevenelaste kogukond. Näitus koosneb kunstnike teostest, mis aitavad luua ettekujutuse Valgevenes toimuvatest repressioonidest.

- Maarjamäe lossis toimub laupäeva lossipäev ja klaasilaat, kus saab uudistada ja omandada nii ajaloolisi kui uusi klaasesemeid. Laat on avatud 10.00-18.00.

- Traditsiooniliselt tähistatakse Tallinna linna poolt taasiseseisvumispäeva Harjumäel. Solistidena astuvad sellel aastal üles Birgit Sarrap ja Uku Suviste koos Tallinna Politseiorkestriga (dirigent Riivo Jõgi).

- Maarja Filharmoonikud kutsuvad selle päeva tähistamiseks kõiki Tartusse ERMi juurde kontserdile nimega „Usk. Lootus. Armastus!" Esinevad solistid Ivo Linna, Gerli Padar, Uku Suviste, Karmen Puis, Merle Silmato, Mehis Tiits ja Atlan Karp. Muusikalist tuge ja inspiratsiooni pakuvad Maarja Filharmoonikute koor ja orkester. Dirigeerib Lilyan Kaiv.

- Taasiseseisvumispäeva üritustest saab osa ka juba paar päeva varem. Näiteks kolmapäeval toimub kontsert Löwenruhi Pargis, neljapäeval Männi pargis ja reedel Hanila Pauluse kirikus.

Meenutusi taasiseseisvumise ajast

80ndatel toimus rida olulisi sündmusi, mille koosmõjul taastas Eesti oma iseseisvuse. Suurem rahvuslik ärkamine sai alguse protestiaktsioonist – nimelt oldi vastu fosforiidikaevanduse rajamisele. Sellele järgnes miiting Hirvepargis, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist.

Kuna NSVL ütles selge sõnaga välja, et liiduvabariigid ei suudaks enda majandamisega ise hakkama saada, koostasid neli Eesti majandus- ja ühiskonnateadlast programmi "Isemajandav Eesti", millega see argument kummutati. See andis inimestele lootust, et iseseisvus polegi utoopiline idee.

11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 eestlast ehk ligi kolmandik elanikkonnast. Kogunemisel heisati sadu sinimustvalgeid lippe, lauldi isamaalisi ja rahvuslikke laule. Nii sai laulmisest eestlaste peamine relv vabadusvõitluses. On öeldud, et laulev revolutsioon toimus tänu rahvalaulutraditsioonile, mis eestlastel on sajandeid vana. Rahvuslikku geneetikasse on justkui sisse kodeeritud, et raskel ajal tuleb kokku saada ja häälega oma meelsust väljendada ning lugusid jutustada. Nii ka 80ndate lõpus.

Lisaks ühislaulmistele oli üks olulisemaid rahvuslikku enesekindlust ja ühtsust loonud sündmusi Balti kett. See omapärane demonstratsioon korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval (1989). Pea kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu elanikku ühendasid käed ja moodustasid umbes 670 km pikkuse keti, ühendades pealinnad Tallinn, Riia ja Vilnius.


Rahumeelsest aktsioonist "Balti kett" võttis osa umbes 25% kolme Balti vabariigi elanikkonnast.

Pilt: Jaan Künnap, Wikipedia, litsentsid: CC BY-SA 4.0
Viimati muudetud: 15.08.2022

Teema: Kultuur ja Ajalugu