Setode pidupäevad ja pühad

Allikas: Visit Estonia

Setode pidupäevad ja pühad

Setomaa on tuntud oma keele, erilise rahvalaulu, rahvarõivaste, hõbeehete, käsitöö ja teiste traditsioonide poolest. Ka ajaarvamine käib siin mõnevõrra teistmoodi. Kiriklikke pühi pidades järgivad setod nn vana kalendrit: enamikke tähtpäevi peetakse eestlastest 13 päeva hiljem. Õigeusklikel setodel on teada umbes 60 kirikupüha, lisaks muud suurüritused, ja nii mõndagi püha peetakse paralleelselt ka Eesti kalendri järgi ‒ tähistamist jagub! Tõsi, setodele meeldib pidutseda, aga paljud pühad on lokaalsed, neid peetakse suuremalt vaid teatud paigas. Kui tekib huvi mõne püha tähistamist oma silmaga näha, siis oled väga teretulnud väikese grupina, austades mõistagi kohalikke kombeid.


Setode aastaring algab jaanuari keskpaigast. 14. jaanuaril tervitavad setod üksteist sellise sooviga: hääd vanna vahtsõt aastakka (head vana uut aastat). Vastlapäeva setod ei pea, selle asemel on terve nädal kestev maasenits ehk võinädal, mil lõbutsetakse enne seitsmenädalase paastu algust veel täiest südamest. Liugu lastakse muidugi ka. Vastlakuklite asemel süüakse pliine.

Lihavõtted (lihavõõdõh) on setodelgi liikuv püha, aga siin ei kehti 13päevane mahajäämus uuest kalendrist. Arvutamisel järgitakse küll sama reeglit, aga kalendrierinevuse tõttu võib juhtuda, et lihavõtteid peetakse samal ajal mil Eestimaalgi, kuid see vahe võib olla isegi seitse nädalat. 2020. aastal peetakse Setomaal munapühi 19. aprillil, s.t nädal hiljem kui Eestimaal. Lihavõtete üks erilisem osa on öine jumalateenistus: see toimub öösel enne 1. lihavõttepüha. Küünlad käes, käiakse pärast teenistust öises pimeduses ümber kiriku ristikäigul. Maagiline!

Lihavõttepüha keskne koht on munaloomka ‒ liivast ehitatud munaveeretamise plats. Loomka on justkui lauge kahe laia renniga liumägi (vt videot). Mängimiseks tuleb oma muna mööda loomkat ehk liivast renni alla lasta ning tabada teist muna, siis saad punkti kirja ja uuesti proovida. Loomkad rajatakse kindlasti Obinitsasse ja Värskasse, aga ka teistesse küladesse.

5. mail on Värska kiriku suurim püha – jüripäev. Kõigepealt peetakse teenistus kirikus, siis minnakse kalmistule esivanemaid mälestama ning pärastlõunal kogunetakse kiigeplatsile, et üks korralik kirmask (külapidu) maha pidada. Samamoodi peetakse kohalikke kirikupühi suvel teisteski Setomaa kirikutes: Luhamaa kiriku nimipüha on suvisted, Saatse tähtsaim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede) ja Obinitsas paasapäiv (19. august).

Erinevalt Eestist on jaanipäev, vähemalt nn vana jaanipäev (7. juuli) Setomaal pigem kohalik pidupäev – see on Miikse kiriku püha, suuremalt tähistatakse seda ka Treski külas. Tänapäeval peetakse külades jaanipäeva sageli ka uue kalendri järgi, samuti nagu jõulupühi.

Õigeusu jõulupühi (7. jaanuar) nimetatakse Setomaal talsipühiks. Eesti jõulukommetega pole siin kuigi palju pistmist - kuuske tuppa ei tooda, päkapikke ei käi, ka kinke ei tehta ega tooda. Seevastu pestakse „hõbedaveega“ (silmapesukaussi pannakse hõbekett) silmi ning poisid käivad kuplisse süüdatud põlevate küünaldega perest peresse kuulutamas Kristuse sündi.

Setomaal on pühadeaegsesse töötegemiskeeldu suhtutud tõsiselt ja nõnda on see tänini. Usutakse, et püha ajal töötamine toob häda ja õnnetust ning paljudel on ka vastav tõestus varnast võtta.

Kirikupühade kõrval on Setomaal veel hulgaliselt suursündmusi, kuhu lahkesti oodatakse rahvast väljastpoolt Setomaad:

Viimati muudetud: 12.02.2020

Teema: Lõuna-Eesti, Üritused

Soovitame