Seda võiks Arvo Pärdi kohta teada

Allikas: Visit Estonia

Seda võiks Arvo Pärdi kohta teada

Arvo Pärt on üks enim esitatud nüüdisheliloojaid maailmas. Kui tema esialgne looming oli pigem avangardistlikus helikeeles, siis hiljem jõudis ta just talle ainuomaste väljendusvahendite juurde, mida ta kasutab siiani. Panime maestro eluteest kokku põnevad faktid.


Meie kultuuri au ja uhkus Arvo Pärt sündis Paides, kuid kasvas üles hoopis Rakveres. Seal astus ta ka muusikakooli klaverit õppima. Rakveres veedetud lapsepõlveaastate mälestuseks püstitati linna peaväljakule ka monument.

Esimesed teosed lõi ta juba kooliajal – huvi, andekus ja töökus viisid ta hiljem õppima Tallinnasse, kus tema kompositsiooniõppejõuks sai Veljo Tormis, hiljem Heino Eller.

Nagu ikka, peavad kompositsiooni õppivad tudengid õppetöö raames teosed looma. Pärdi puhul oli aga huvitav see, et ükski tema teostest ei jäänud n-ö koolitööks, vaid need kõik jõudsid välja kontserdilavadele ja võeti repertuaari ka teiste pianistide poolt (näiteks "Sonatiin" ja "Partiita". Kooliajal öeldi tema kohta, et ta justkui "raputab noote varrukast".Konservatooriumi lõpetamise järel oli ta juba tuntud ka väljaspool Eestit.

Pärdist sai kiirelt heliloojate noore põlvkonna liider – seda tingis tema eristuv käekiri. Iga tema teost oodati huviga. 1968. aastal tuli esiettekandele tema teos "Credo", mis võeti kuulajate poolt taaskord hästi vastu, kuid vaimuliku teksti kasutamise tõttu keelati see teos võimude poolt ära. On täheldatud, et peale seda valdas Pärti teatud loominguline kriis, otsinguteperiood.

Loominguline paus kestis Pärdil aastani 1976, mil ta tuli välja täiesti uues helikeeles teostega - selles omaleiutatud n-n tintinnabuli (ladina keeles "kelluke") stiilis kirjutab Pärt tänini. Seda võiks kirjeldada nii: tehnika, mis sulandab meloodia ja kolmkõla hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Kui seletus keeruliseks jäi, siis kuula näiteks teoseid Für Alina ja Spiegel im Spiegel ning asi saab selgeks. Lisaks kasutab Pärt vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Selles väljendub teatud tasakaal, esteetika ja vaimne eluhoiak. Tintinnabuli stiil on kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest.

1980. aastal lahkus Pärt loomingulist vabadust otsides Nõukogude Eestist ja asus elama Viini ning hiljem Berliini, kus elas 2010. aastani. Eesti kultuuri mitmetahuline festival Nargenfestival korraldab iga aasta septembris Pärdi päevi.

Pärdi muusikat on kasutatud filmides

Teost "Spiegel im Spiegel" on kasutatud Simpsonite kahekümne viienda hooaja neljandas osas. Gus Van Sant'i lavastatud filmis "Jerry" on kuulda fragmenti "Für Alina'st" ning Thomas Andersoni projektis "Oil" saab kuulda katkendit "Fratresest" tšellole ja klaverile. Samuti on kasutatud Pärdi teosed vene kinos.

Kas teadsid, et ta on loonud muusikat ka lastele. Näiteks 1962. aasta saavutas tema lastekantaat "Meie aed" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Oma heliloojatee alguses oli ta seotud mitme lasteringi- ja teatriga, nii klaverisaatja kui muusikalise kujundajana. Mitmed tänaseni populaarsed lastelaulud sündisidki selle töö kõrvalt improvisatsioonina.

Ilmselt teame unepealt laule "Mina olen juba suur", "Aatomiku laul". Siinkirjutaja lemmikute hulka kuulub ka pala "Konnad". Pärdi lastelauludega on antud välja ka CD-plaat.

Millised on Arvo Pärdi kuulsaimad palad?

Arvo Pärdi eriilmeline helilooming hõlmab oreliteoseid, kammermuusikat, orkestrimuusikat, sh nelja sümfooniat, teoseid koorile, solistidele ja orkestrile ning a cappella koorimuusikat. Suurem osa tema teostest tuginevad liturgilistele või teistele vaimulikele tekstidele. Nende seast seda ühte lemmikut on raske leida, sest igaühes neist peitub oma võlu. Siiski on mõned teosed maailmas erilist kõneainet pakkunud. Näiteks Spiegel im Spiegel, Für Alina ja Tabula rasa. Eestlaste jaoks on südamelähedane kindlasti "Ukuaru valss"


Arvo Pärdi keskus – vaikuse ja rahu paik Laulasmaa looduses

Oktoobris 2018 Laulasmaal avatud Arvo Pärdi Keskus on nii helilooja isikuarhiiv kui inspireeriv kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema loomingu ja sellega seotud teemade vastu.

Laulvate liivade järgi nime saanud Laulasmaa rannamändide all asuv keskus on kooskõlas Arvo Pärdi loomingulise hoiakuga ja avatud kõigile muusikahuvilistele. Pärdi muusika ilust inspireeritud ainulaadse arhitektuuriga klaasist, puidust ja betoonist hoone arhitektuur astub dialoogi muusika ja loodusega ning sobitub suurepäraselt kohalikku koloriiti.



Viimati muudetud: 22.10.2021