Roheline Pärnu – hea puhata, veel parem elada

Allikas: Priidu Saart

Roheline Pärnu – hea puhata, veel parem elada

Autor:

Ave LääneVisit Pärnu

Jalutama kutsuvad pargid, elegantne arhitektuur ja rikkalik sündmustekalender on teinud Pärnust ühe Euroopa mitmekülgsema reisisihtkoha. Turism on toonud pärnakatele leiva lauale juba aastast 1838, kui linnas asutati esimene supelasutus ning tsaari-Venema esinduskuurordiks pürgivas Pärnus hakati võõrustama puhkajaid kogu maailmast.

Kuigi rannapuhkus ja raviprotseduurid on kuurortlinna pärisosa, ei ole pärnade linn ainult puhkemeka, see on ka koduks suurepärane koht. Pärnu plussid nii elukeskkonna kui reisisihtkohana ei ole jäänud üldsusele märkamata – hiljuti valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations Pärnu maailma saja kõige kestlikuma sihtkoha sekka.

Roheline turismisihtkoht peab vastama enam kui sajale kriteeriumile, mis puudutavad muu hulgas loodust, keskkonda, kliimat, kultuuri ja traditsioone, aga ka elanike heaolu.

Metsaroheline Pärnu

Pärnu on sõna otseses mõttes väga roheline linn – tervelt viiendiku linna pindalast võtavad enda alla erinevad haljasalad: metsatukad, põlispuudega alleed ja pargid ning koduaiad.

Meri, jõed, rannad, promenaadid ning parkide ja metsasalude rohkus teevad Pärnust vaheldusrikka loodusega paiga, mille sarnast teist Eestis ei ole. 

Mereroheline Pärnu

Linna kopsud on küll hindamatu väärtusega (loodus)vara, kuid Pärnu pärliks – kuidas ka ei vaataks – on ikka valge liivarand ja meri. Meri on peamine tõmbenumber, mille pärast siia kasvõi maakera kuklapoolelt tullakse.

Rannaala arendamine on Pärnu linna prioriteet. Valminud on rannapromenaad, lai kergliiklusteedevõrk, rekonstrueeritud Rannapark, käivitatud linnalehmade projekt jms.

Mereranna atraktiivsus ja mugavad ligipääsud kõnelevad keskkonnasõbralikust elulaadist ning loovad paikkonnale hea visuaalse identiteedi, usuvad pärnakad.

Ent kuna linn elava organismina vajab tõhusaks toimimiseks järjepidevat tööd, jätkab linn rannaala juurdepääsude arendamist, et populaarsesse Pärnu keskranda ühes lähiümbrusega mahuks edaspidi 5000 külastajat rohkem kui täna.

Niiduroheline Pärnu

Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades paikneb Pärnu rannaniidu 375-hektariline looduskaitseala, kus on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite, mida kevadest sügiseni hooldavad mägiveised.

Linnalehmade abil säilib haruldase rannaniidu liigirikkus, unikaalsus ja silmailu. Et kohalikele ja külalistele kaitseala taime- ja loomaliike paremini tutvustada ning anda võimalus neid lähedalt vaadelda, rajas linn niidule turismitaristu (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms). 

Siniroheline Pärnu

Viimastel suvedel on Pärnu rannas lehvinud Sinilipp. Sinilipp on rahvusvaheliselt tuntud ökomärgis, mis näitab, et supelrand on keskkonnasõbralikult majandatud, suplusvesi puhas ning selle ümbrus on puhas ja turvaline.

Pärnu rannas on üleval infotahvlid ranna kasutamise nõuetega, lähedal asuvate kaitsealade tutvustuse ja Sinilipu liikumist tutvustava infoga.

Ökosõbralik on seegi, et Pärnu rannas on kolm veepüstakut puhta joogiveega, millest kõik soovijad saavad oma joogiveepudeleid täita.

Rattaroheline Pärnu

Pärnu kaunist loodust tasub avastada jalgrattal või jala. Igal aastal rekonstrueeritakse ja rajatakse Pärnusse juurde uusi kergliiklusteid, hetkel on neid juba enam kui 70 kilomeetri jagu.

2018. aasta kevadel püstitati üle linna kolm rattaloendurit, mille abil kogutakse kergliiklejate kohta statistikat. Loenduri andmetel kasutab jalgratast päevas keskmiselt 895 inimest ning ratturite hulk aina kasvab.

Rahvusvahelised tunnustused:

  • 2018 valis Lonely Planet Pärnu külastamist väärivate vähetuntud rannalinnade esikümnesse
  • 2019 valiti Pärnu European Destinations of Excellence konkursil Eesti parimaks heaolu- ja terviseturismi sihtkohaks
  • 2020 valis säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations Pärnu maailma kestlike reisisihtkohta esisajasse
  • 2020 võitis Pärnu Läänemere kõige jätkusuutlikuma turismi sihtkoha auhinna
  • Pärnu sihtkohas paiknev Kihnu saar ühes Kihnu kultuuriruumiga on kantud UNESCO pärismuskultuuri meistriteoste nimekirja
  • 2009 võitis Pärnu sihtkohas paiknev, üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark Eesti avastamata aarete konkursil esikoha


Viimati muudetud: 04.12.2020

Teema: Lääne-Eesti, Loodus