Pärnu muuli väärikas juubel – 150

Allikas: Andres Putting

Pärnu muuli väärikas juubel – 150

Pärnu linna üks omanäolisemaid vaatamisväärsusi on pikalt merre ulatuv Pärnu muul, mis saab sel aastal juba 150 aasta vanuseks. Et muulid mängivad olulist rolli linna ajaloos, on linn on selle tähistamiseks kuulutanud välja muulide aasta, mitmete huvitavate ja eriliste üritustega. Avatud on installatsioonnäitus „Pärnu Muulid 150" ja Rannaparki paigutatud kaheksa käsitsi maalitud muuliteemalist kiike, millelt leiab nii kunstiteosed kui toredad mõtteterad.

Pika ajalooga Pärnu muul

Foto: Markus Kiili

Oluline sadamakoht

Kuigi keskajal polnud siin eraldi meresadamat, on Pärnu alati olnud oluline sadamakoht. Merekaubandust takistas liiva settimine Pärnu jõe suudmealasse ning sadama puudumisel tuli kaup laevadele vedada lotjadega, sest jõkke pääsesid ainult väikesed purjepaadid. Muulide rajamiseks andis käsu keisrinna Katariina II, tulles vastu linna kaupmeeste nõudmisele.

Külastamist väärt nii valges kui pimedas

Foto: Reimo Ruubel

Suurejooneline ehitustöö

19.sajandi algul rammiti jõesuudmesse tammepalkidest vaiad, peale nende lagunemist alustati aga tugevamate ja vastupidavamate kivimuulide rajamist. See töö sai alguse 1863. aasta talvel, kui Pärnu lahte kattis paks jää. Jää peale märgiti maha muulide mõõdud, nende peale laotati kogu ulatuses kasevitstest punutud matid.

Mattide peale veeti kivid, mis pärinesid nii talumeeste põldudelt kui äsja lammutatud Pärnu linnamüüridest. Kive toodi kohale ka Häädemeeste ja Kihnu randadest. Kevadel kui jää ära sulas, vajusid kivid merepõhja. Et hõlbustada laevade öist sissesõitu, ehitati muulide otstesse tulepaagid.

Ehitustööd kestsid kokku kolm aastat ja olid väga tulusad nii kohalikele talumeestele kui Kihnu ja Riia meremeestele, sest suvel toodi sealtki materjali, mis laevadelt paika uputati. Kuigi muulid said valmis juba 1864.aastal, siis ehitustööd sellega veel ei lõppenud.

Rajati ka kaldakindlustused ning süvendati laevatee, kogu töö sai valmis 1869.aastal. Sellega algas merekaubanduse tõusuaeg Pärnus, kust veeti tol ajal välja peamiselt metsamaterjali ning lina.

Esimese maailmasõja ajal uputasid nii Saksa kui Vene sõjalaevad muulide vahele mitu alust.

Kahe muuli vahel

Foto: Andres Putting

Muulid tänasel päeval

Kahe kilomeetri pikkused muulid on püsinud muutumatuna. Hoolimata sellest, et jää on aja jooksul liigutanud pealmisi kive, pole suuremaid parandustöid olnud vaja teha.

Pärnu linna sümboliks on kujunenud Pärnu jõe vasaku kalda muul.

Kuigi muuli veepealne osa on 7 meetrit lai, on tegelik põhi ligi 26 meetri laiune ja sügavus kuni 5 meetrit. Sellest hoolimata võib madala veeseisuga näha varasema puitmuuli säilinud poste. Kõrge veeseisu korral võib aga juhtuda, et terve muul jääb vee alla.

2019. aasta alguses sai valmis uus valgustatud laudtee, mis algab Rannapargist ning kulgeb mööda Pärnu jõe äärt. Uus tee, millel on ka pinkidega istumiskohad ja jalgrattahoidjad, on saanud kiiresti väga populaarseks jalutupaigaks nii kohalike kui linna külaliste seas. Pea poole kilomeetri pikkune kergliiklustee on ehitatud vaiadele ja lõpeb tuletorni lähedal liivarannal.

Traditsioonidega koht

Foto: Elen Juurma

Traditsioonid hoiavad paika

Muul on läbi aegade olnud linnaelanike jaoks armastatud kohaks, millega on seotud ka omad traditsioonid. Juba 1930.aastatest on koolilõpetajad käinud pärast lõpupidu klasside kaupa muulil jalutamas. 

Noored armunud võiksid aga kõndida üheskoos muuli lõppu, et kinnitada seal oma armastust suudlusega. See peaks neile kindlustama igavese armastuse.

Ole muulil jalutades ettevaatlik, sest kivid võivad libedad olla!

Viimati muudetud: 28.06.2019

Teema: Lääne-Eesti, Kultuur ja Ajalugu

Soovitame