Noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään"

Allikas: Noorte laulu- ja tantsupidu

Noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään"

Allikas: Noorte laulu- ja tantsupidu

150 aastase traditsiooniga laulu- ja tantsupidu on osa UNESCO maailma vaimsest kultuuripärandist. Kümne aasta jooksul neljal korral toimuv laulu- ja tantsupidu toob 2017. aasta 30. juunist 2. juulini Eesti pealinna kümneid tuhandeid eri põlvkondade koorilauljaid, pillimängijaid ja rahvatantsijaid.

Selle aasta juulis peetakse 12. noorte laulu- ja tantsupidu pealkirjaga "Mina jään". Spetsiaalselt laulupidudele loodud Tallinna lauluväljakul esitavad 30 tuhat koorilauljat ja pillimeest just sell peo kava Eesti tippheliloojate teostest. Teiste seas esitatakse maailmakuulsa Eesti helilooja Veljo Tormise looming, samuti noorema põlvkonna heliloojate, nagu näiteks jazzmuusiku Kadri Voorandi ning folkmuusiku Eeva Talsi teosed. Erilise atmosfääri loob väljakul pea sajatuhandeline publik, kes paljusid laule kaasa laulab.

Tantsupidude etendused toimuvad Kalevi keskstaadionil. Rahvatantsijad esitavad traditsioonilisi Eesti rahvatantse, millele loodud kaunis tänapäevane koreograafia. Üheks laulu-ja tantsupeo meeleolukaimaks hetkeks on läbi Tallinna peatänavate lauluväljakuni kulgev rongkäik, mis seob laulu- ja tantsupeo üheks. Sellel osalevad kõik peolised ja kümned tuhanded pealtvaatajad, kes pidulisi tervitavad.

Laulu- ja tantsupeod on Eesti kultuuri ja identiteedi sümboliks. Pidude 150-aastase ajaloo jooksul on need aidanud luua eestlaste rahvuslikku ühtsust ning kanda ka Nõukogude okupatsiooni aastatel edasi lootust ja usku oma riigi iseseisvusest. Just seetõttu on laulu- ja tantsupeod väga populaarsed rahvaüritused ka praegu, olles kohtumispaigaks perekondadele, sugulastele ja sõpradele, kes elavad nii Eestis kui ka välismaal.

Viimati muudetud: 24.05.2017

Teema: Tallinn, Kultuur ja Ajalugu, Üritused

Soovitame