Mida põnevat on Eestis viimase 100 aasta jooksul juhtunud?

Foto: Renee Altrov, VisitEstonia

Mida põnevat on Eestis viimase 100 aasta jooksul juhtunud?

Aasta 2018 on eestimaalastele oluline, sest Eesti Vabariik saab 100-aastaseks. Sünnipäev – iseäranis juubelisünnipäev – tähendab mõistagi pidutsemist. Eesti on otsustanud oma sünnipäeva tähistada aasta ringi ning igas eluvaldkonnas. Teeme sulle kümnendite kaupa ülevaate mõningatest haripunktidest, mis Eestis ja eestlastega 100 aasta vältel juhtunud on.

  • 1918-1928

1918. aasta algul oli punavägi Eestist lahkumas ja sakslased peale tungimas. Võimalust kasutades avaldati Pärnus 23. veebruaril "Manifest Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Järgmisel päeval, 24. veebruaril avaldati manifest Tallinnas, mis teeb sellest päevast Eesti rahvuspüha ja iseseisvuspäeva.

  • 1928-1938

1935 sündis Eestimaa südames Paide linnas maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Tema loomingut, muu hulgas paljudes filmides, on tõenäoliselt kuulanud enamik eestlasi. Pärt on tuntud eelkõige oma ainulaadse minimalistliku kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-stiili poolest. 6 aastat järjest on klassikalise muusika andmebaas Bachtrack tituleerinud Pärdi maailma kõige enam mängitud elavaks heliloojaks.

  • 1938-1948

1941. aastal möödus 500 aastat hetkest, kui legendi järgi püstitas Mustpeade Vennaskond Tallinna Raekoja platsile linnarahvale imetlemiseks maailma kõige esimese avaliku jõulupuu (1441). Tänapäevalgi ehitakse iga aasta novembris Raekoja platsil jõulukuusk, mis seal kuni jaanuarini üheks Euroopa kaunimaks peetava, Tallinna jõuluturu külalisi rõõmustab.

  • 1948-1958

1957. aastal möödus 100 aastat sellest, kui Bremenist pärit Moskva kaupmees parun Ludwig Knoop ostis 50 000 rubla eest Narvas Kreenholmi saare, kuhu rajati tekstiilitööstusettevõte Kreenholmi Manufaktuur. Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisririigis ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. Vabriku toodang teenis 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Grand Prix. Ettevõte tegutses kokku 153 aastat, lõpetades tegevuse 2010. aastal. Täna saab kunagise hiilgetööstuse lugu kuulata ja majesteetlikke varemeid imetleda Narva Muuseumi ekskursioonil vabriku territooriumile Euroopa Liidu idapiiri ääres.

  • 1958-1968

1961 valmis Eestis maailma esimene panoraammängufilm nimega ,,Ohtlikud kurvid". See filmiti üles Moskvas ehitatud panoraamfilmikaameraga ja esmakordselt maailmas tehti ülesvõtteid uut tüüpi värvifilmile, äratades nii spetsialistide kui ka vaatajaskonna hulgas suurt huvi. Tegu on komöödiaga kahest äravahetamiseni sarnasest kaksikõest, mootorisportlasest Vaikest ja baleriin Maretist, kes teineteisena esinevad ja sel viisil hulgaliselt krutskeid korraldavad. Külasta kindlasti juubeliaasta künnisel avatud Eesti Filmimuuseumi, et ise filmitegemine järele proovida!

  • 1968-1978

1972. aastal võitsid Müncheni olümpiamängudel nädalase vahega kuldmedali kaks tugevat Eesti meest: tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak. See on Eesti parim tulemus suveolümpiamängude ajaloos. Et ka sina saaksid olümpiaelevust tunda, pane oma reaktsioonikiirus või spordikommentaatori oskus proovile Tartus asuvas Baltimaade suurimas spordimuuseumis, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis!

  • 1978-1988

80ndad oli Eestis, Lätis ja Leedus suurte muutuste aeg, mis sillutas teed Balti riikide iseseisvumisele. 1987. aastal sai alguse nn laulev revolutsioon, kus üle väga pika aja julgeti taas avalikult isamaalisi laule laulda. 1989. aastal toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena Balti kett – rahumeelne ja verevalamiseta demonstratsioon, kus ligi 2 miljonit inimest moodustasid üksteisel käest kinni hoides üle 600 km pikkuse katkematu inimahela. Selle jõulise, samas kauni vabanemisteekonna kohta uuri lähemalt Rahvarinde Muuseumist.

  • 1988-1998

Eestis on piimandust tõsisemalt arendatud alates 19. sajandi teisest poolest. Ent 1995. aastal saavutasid Eesti teadlased ka maailma piimanduses suure läbimurde – maailma parimate sekka kuuluva Tartu Ülikooli teadlased avastasid piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mida nüüd kõik teadlikumad inimesed oma piimatoodetest otsivad. Kui tahad oma teadmisi piimast avardada või koguni ise võid, jäätist ja kohukest teha, sea sammud Eesti Piimandusmuuseumi.

  • 1998-2008

2000ndatel arenes Eesti digiteemadel väga jõudsalt. 2003 loodi Eestis Skype, 2 aastat hiljem toimusid kohalikud ja veel 2 aastat hiljem Eesti parlamendi valimised esimesena maailmas elektrooniliselt. Tänaseks on Eesti esimene riik kogu maailmas, kus pea kõik (99%) avalikud teenused on digitaalsed.

  • 2008-2018

Oma 100. sünnipäeva puhul teeb Eesti 15. septembril 2018. aastal kogu maailmale kingituse, milleks on Teeme ära! Maailmakoristus. Tegu on Eestist 2008. aastal alguse saanud liikumisega, kus 50 000 eestimaalast vaid 5 tunniga kogu riigi prügist puhtaks koristasid. 2017. aastal pälvis Teeme Ära (Let's do it!) Euroopa Parlamendi Euroopa Kodaniku auhinna. 2018. aastal tulevad miljonid vabatahtlikud 150 riigist üle maailma üheks päevaks ühiselt koristama, et vastu astuda maailma üha kiirenevale prügistumisele. Kujuta vaid ette seda võimsat koristuslainet, mis algab Uus-Meremaalt ja lõpeb Hawaiil! Loe ka teisi üllatavaid fakte Eesti kohta!

Viimati muudetud: 19.09.2018

Teema: Kultuur ja Ajalugu

Soovitame