Mida kujutab endast Metsa matkarada?

Allikas: Sven Zacek, Visit Estonia

Mida kujutab endast Metsa matkarada?

Eesti üks pikimaid matkaradasid Läänemere ranniku matkaraja kõrval on Metsa matkarada: mööda Ida-Eestit kulgev kaugmatkatee läbib Läti ja Eesti metsasemaid alasid ja kolme rahvusparki.


Balti Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkarajast E11, mis viib Hollandist Scheveningeni piirkonnast Eesti pealinnna, Tallinna. Riia ja Tallinna vaheline 1060 km pikkune lõik on pühendatud metsateemale, mis on mõlema Balti riigi elanikele väga oluline ja mis on matkajate seas ka väga populaarne.

See ühendab kahte Euroopa pealinna, millest mõlema vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Teekond

Riiast alates lookleb rada läbi Läti kirdeosa ja ületab Eesti piiri Väike-Palkna looduskaitsealal. Seal juures on järv, kus on hea teha pikem peatus puhkamiseks.

Eestis kulgeb tee läbi Haanja valla, kus on Baltimaade kõrgeim tipp, Suur Munamägi. Seejärel viib rada läbi Setumaa otse Peipsi äärde. Sealt keerab Metsa matkarada suuna põhja poole ja kulgeb mööda järve kallast, kuni suundub otse Eesti põhjarannikule mere äärde Toilas. Ja siis pole enam muud mööda rannnikut Tallinnani jõuda.


Metsa matkaraja üldkaart

Pilt: Visit Estonia

Metsa matkaraja marsruut

Lätis: Riia - Vangazi - Sigulda - Ligatne - Cesis - Valmiera - Strenci - Gaujiena - Trapene - Ape - Korneti;

Eestis: Haanja - Vana-Vastseliina - Värska - Räpina - Alatskivi - Mustvee - Kauksi - Toila - Kunda - Loksa - Maardu - Tallinn Igaunijā: Hānja (Haanja) - Vanavastselīna (Vana-Vastseliina) - Verska (Värska) - Verska (Värska ) - Kallaste - Mustvē (Mustvee) - Kauksi - Toila - Kunda - Loksa - Mārdu (Maardu) - Tallinn.



Rada metsafännidele

Metsa matkarada on jagatud 50 etapiks, igaüks umbes 20 kilomeetrit. Võite läbida terve marsruudi või suure lõigu mitme päeva pikkuse matkana, kuid loomulikult on võimalikud ka üksikud päevareisid. Lõikudel on erinevad raskusastmed, nii et igale sobivustasemele on midagi.

Eesti metsades leidub õdusaid puhkekohti - metsaraja ääres on neid üle 100. Leidub ka grillikohaga puhke- ja telkimisalasid. Mitmetes neist on ka kuivkäimlad ja prügikastid.

Telkida on tore, aga mõnikord on matkal olles hea ka päris voodis sõba silmale saada. Metsa matkaraja ääres on mitmeid majutusasutusi – kavandatud ööbimised peaksid aegsasti ette planeerima, sest majad on tihtipeale külastajaid täis. Sama kehtib ka söögikohtade (kohvikud, restoranid) kohta, mis võivad olla avatud hooajaliselt. Metsa matkarada on suhteliselt hästi ühendatud kohaliku ühistranspordiga (linnadevahelised bussid), nii et individuaalsesse sihtkohta jõudmiseks pole tingimata vaja autot.


Kuremäe klooster

Pilt: Sven Zacek

Muljetavaldavad loodus- ja kultuurimaastikud

Metsa matkarajal on mitmekesine loodus ja kultuuriliselt väga erinevad piirkonnad. Kui jaotada laia lehega kolmeks, siis Eestis osas on matkaraja eripäradeks Haanja piirkond, Peipsirannik ja Põhjaranniku äärne ala.

Väga huvitavad on ka kultuurivaldkonnad: rada viib läbi läbi Setomaa, kus saab mekkida traditsioonilist seto talutoitu. Üks ilusaim rajalõik on Piusa jõe kallastel, kus on näha liivakivipaljandit. Värskas omakorda maitsta kohalikku loodusväge: mineraalvett.
Ka vanausuliste piirkond Peipsi ääres erineb ülejäänud Eesti kultuurist omajagu – näha on õigeusukultuuri mõjutusi. Järve kallastel kulgeb teerada läbib väikseid asulaid, kus on värviliste puumajakeste read, kohalikud kasvatavad sibulaid, väikestes poodides müüakse kohalikku kala.


Kolm rahvusparki ja palju loomi

Metsarajale jääb kolm rahvusparki: Läti vanim rahvuspark Gauja, Eestis Alutaguse ja Lahemaa, mis on kogu Balti regiooni suurim ja vanim rahvuspark.

Looma- ja linnusõpradele on Metsa matkarada valik number 1 . Pole üldse juhus, et rajal võib kohata metsloomi, siin-seal imetleda nüüdseks haruldasi kopraid (või vähemalt nende teoseid) ja Alutaguse rahvuspargis vaadata karusid, seda siis giidiga ekskursioonil. Ka linnuriik on sealkandis kirju: must-toonekurg, väike-konnakotkas, rukkirääk, rohelind, mitmesugused kakud ja rähnide liigid ning vee lähedal kaunis jäälind.

Kordame üle rajale jäävad vaatamisväärsused:

Haandjas looduspark, Suure Munamäe vaatetorn, traditsiooniline suitsusaun, Nopri talu piimatoodete tootmine ja Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemed ja palverännumaja.

Setomaa unikaalne kultuur, rikkalikud seene- ja marjakohad, Piusa jõe ürgorg (koopad ja nahkhiired), Härma müürid, Mustoja maastikukaitseala, Seto muuseum ja Värska muneraalvesi ja ravimuda.

Peipsi ääres järv, Kavastu praam (inimjõul seilav praam), Emajõe märgala, vanausuliste külad, kalarestoranid, Alatskivi loss, Kallaste liivakivi paljand, tuletornid, Alutaguse rahvuspark, Kuremäe klooster.

Eesti põhjarannikul paekallas, kosed ja rändrahnud, tööstuspärand Kundas, Lahemaa rahvuspark, Altja kaluriküla, Käsmu, Purekkari neem, Militaarpärand, Pirita ja Tallinna Vanalinn.

Metsa matkarajal saab mängida geopeitust!

Metsa matkaraja Eestis kulgeva osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud mõned geopeituse aarded. Aarded tutvustavad vaatamisväärsusi, kultuurilugu ja loodust või annavad matkajale mõtteainet ja vaheldust pikal kulgemisel. Tegemist on mänguga, mida on oodatud mängima ka need, kellel puudub eelnev kogemus geopeitusega.

Mis on geopeitus?
Geopeitus on värskes õhus mängitav aardeotsimismäng, mis viib sind senikäimata kohtadesse, looduskaunitesse paikadesse, pakub mõistatamist ja vahel ka füüsilisi väljakutseid. Geopeitus paneb sind nägema asju, mida sa varem ei ole näinud või mille olemasolust sa teadlik polnud.

Mängureeglid:

  • registreeru kasutajaks www.geocaching.com või www.geopeitus.ee lehel (see on tasuta)
  • otsi juhiste järgi aare üles
  • kirjuta oma külastusest teade logiraamatusse (märkmikusse) – leidjate nimed, leidmise kuupäev. Võimalusel logi leid ka veebis või Geocachingu äpis.
  • sule aarde karp, et kõik asjad sinna alles jääksid ning pane aare samasse kohta tagasi, kust sa selle leidsid. Soovi korral võid vahetada aardes leiduvaid esemeid samaväärsete vastu.

Rohkem infot geopeituse mängureeglite kohta leiad siit

Metsa matkaraja aarete loend

Viimati muudetud: 05.08.2021

Teema: Aktiivne puhkus, Loodus

Pane proovile oma teadmised Eesti kultuurist ja võida ööbimisega reis!