„Ma täitsa läheks kuhugi talusse abitööliseks!“

Egert Milder teeks hea meelega oma puhkusel midagi eriti maalähedast

Allikas: Egert Milder, Slippery Slope

„Ma täitsa läheks kuhugi talusse abitööliseks!“

Laulja ja bändimees Egert Milder usub, et Eesti linnad on üsnagi eriilmelised ja endale iseloomuliku karakteriga – Tartu erineb selgelt Narvast, Viljandi Pärnust, rääkimata oi kui romantilisest Tallinna vanalinnast –, mistõttu tuleks Eestis ringi reisides nendega tutvumiseks kindlasti aega võtta.

Siiski tasub Egerti meelest sõita ka linnast välja, rentida jõe ääres saunamaja või kütta suitsusauna ja sealt järve hüpata. „Kindlasti soovitan käia ka Eesti rabades, mis välismaalastele polegi nii tavapärane,“ ütleb Egert, kellele rabad ta enda sõnul hirmsasti meeldivad. „Skandinaavias, jah, neid on, aga mujal maailmas sellist hästi paljude veekogudega laudteedel kõndimist juba ei näe, Eesti rabad ikka tõesti hästi kaunid,“ on ta veendunud ning räägib loo lapsepõlvest.


„Kunagi väikse poisina kepslesime me sõbraga ilma igasuguse häbita Tolkuse rabas ihualasti ringi. Jooksime kogu raba läbi ja kõikjal, kus sai ujuda, ka ujusime. Ma ei tea, kas seda oli muidugi ilus teha, aga teisi inimesi seal polnud. See mälestus põleb minus eredalt siiani,“ meenutab Egert. „Rabas on midagi väga ürgset, mis sind enda poole tõmbab.“ Kas just sellesama mälestuse tõttu, ent rabas jalutada meeldib talle siiani.

„Rabas on midagi väga ürgset, mis sind enda poole tõmbab.“


Lääne-Eesti lummuses

Üks eredamaid mälestusi on Egert Milderil naisega saarte island hoppingu’st ehk saarelt saarele nn hüppamisest-reisimisest. „Tee saartel üks tiir! Mine Muhu saarele, sealt edasi Sõrve poolsäärde ja sealt saab veel otse praamiga Hiiumaale ja Vormsi kaudu tagasi. Kui aega on, siis loomulikult tuleks käia ka Ruhnu ja Kihnu saartel,“ jagab ta oma reisikava, lisades, et saartel on alati hea hingamine ja toredad inimesed.

Ka puhata meeldib mehele eelkõige Haapsalus, õigemini üle lahe väikeses kohas nimega Österby. „Olen seal suviti väga sageli olnud, sest seal asub ühe mu bändikaaslase suvekodu. Nii et kord aastas saame seal kokku, teeme sauna, käime Haapsalu lahes ujumas ja teeme muudki. See on hästi mõnus koht – kuidagi  kaugel kõigest muust.“ Egert märgib, et tollesama sõpruskonnaga on nad vahel kokku leppinud kõik telefonid välja lülitada ning olla üksteisele meelelahutuseks. „See on tõesti hästi kihvt!“

Tagasi juurte juurde

Koht, kuhu Egertit eriliselt kutsub, on Kreenholmi tehas. „Olen selle kohta uurinud, näiteks tehakse seal tuure. Mu meelest on see müstiline asutus, taolised varemed mulle väga meeldivad,“ peab ta Kreenholmi väga fotogeeniliseks ja põnevaks paigaks. „Arvan, et Narvas on kõigil meil natuke avastamist, õnneks saab sinna ju suurepäraselt rongiga, et vaadata nii tehast kui suurt Venemaad üle jõe.“

Oma alternatiivrokiansambliga on Egert Milder palju mööda Eestimaad sõitnud. „Sattusime kohtadesse, kuhu esimese hooga puhkama minna ei plaanikski, nt Põlvasse ja Valgasse. Aina enam tundub mulle, et just selliste kohtade avastamiseks tuleb igal suvel vähemalt üks nn roadtrip teha. Hakka lihtsalt x suunas sõitma, maga kusagil lakas, lüpsa lehmi…,“ tunneb ta vajadust minna tagasi oma juurte juurde. „Praegu toimub ju suur linnastumine, inimesed ei oskagi enam lehmi lüpsta. Nii et avastada neid paiku, kust me päriselt tuleme, teha midagi võimalikult maalähedast oleks hea,“ ütleb Egert Milder. „Nüüd sellele mõeldes ootan juba suve, sest ma tõesti tahaksingi minna maale, leida keegi tuttav, kellel on lehm ja kes lubab sind tolle lähedale. Või siis läheks kusagile talusse kasvõi abitööliseks kolmeks päevaks. Seda võiks täitsa kaaluda! Vot see oleks alles juhe-seinast-välja puhkus,“ on ta kindel.

Soovitame