Lõuna-Eesti ringikujulised matkarajad (II osa)

Allikas: Jaak Nilson, Visit Estonia

Lõuna-Eesti ringikujulised matkarajad (II osa)

Ringiga tagasi matkaradu on Lõuna-Eestis nõnda palju, et jaotasime need kahe loo vahel. Siit leiad 20 rada, mis kulgevad tiiruga ja jõuavad ühel hetkel alguspunkti tagasi. Sind huvitavad ka Põhja- ja Lääne-Eesti ringikujulised rajad? Lingid loo lõpus.

Viti järve matkarada ja vaatetorn

Tartu maakond, Ketneri küla

Viti järve matkarada on 2,5 km pikkune vahelduva reljeefiga matkarada, mida läbides jääb seikleja teele Viti künklik mõhnastik. Infotahvlitelt leiab matkaja infot Vitipalu metsade, seal tegutsevate rähnide, üraskite pesitsuspaikade ja sipelgariigi kohta. Rajale jäävad matkaonn, puidust 20 m kõrgune Viti vaatetorn ning Elva-ürgoru liivapaljandi kaldaäärne mõnus piknikupaik. Viti rada on jõukohane igas vanuses matkajale. Viti järve matkarada saab alguse ja lõpeb Viti raja parklas. Rada on looduses tähistatud kollaste triipudega.

Loe edasi

Vitipalu Seikluste rada / Haldjarada

Tartu maakond, Ketneri küla

1,5 km pikkune rada algab ja lõpeb Nõiamaja piknikuplatsilt. Seikluste rajal saadavad sind haldjate salapärased pilgud ja põnevad puukujud, ojaveerel ootavad aga pokud. Üllatusena leiad end nõiasaarelt, kuhu jõudmiseks pead ületama „Nõiakääru“ silla ja jõuadki tõelise „Väikese Nõia“ nõiamajani.  Seikluste raja läheduses asub nii lastele ja täiskasvanutele sobiv erinevate aktaktsioonidega madalseiklusrada. Kui oled seiklemisest väsinud, saad puhata piknikuplatsil Nõiamaja ehk Jõeharu piknikuplatsil. Lõkkeplatsi läheduses asub väliõppeklass, mis mahutab varju alla paarikümneliikmelise seltskonna.   

Loe edasi

Palumägede matkarada ja lõkkekoht

Tartu maakond, Palumäe küla

Pangodi järve ääres, Pangodi maastikukaitsealal asuvad Palumägede  lõkkekoht ja Palumägede matkarada. 1 km pikkune mitmete järkude tõusude-langustega matkarada algab ja lõpeb Palumägede teise parkla juures. Matkarada sobib järveäärse puhkuse vaheldusrikkamaks muutmiseks neile, kes Palumägede lõkkekohas telgivad ning loodust naudivad. Parklas on suur infotahvel, matkarajal 8 viita ja pink.  Telkimisvõimalusega, mitmete pinkide, grillahju ning kattega lõkkekoht asub järveäärsel lagendikul keset metsa, väikese ujumiskoha kõrval. Palun hoia loodust!  

Loe edasi

RMK Taevaskoja matkarada

Põlva maakond, Taevaskoja küla

Tule koos perega jalutama või tõukerattaga sõitma Taevaskoja matkarajale, mis asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Raja algus on Saesaare parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga külastajatel on võimalik tutvuda rajaga kuni Väikese Taevaskojani (edasi-tagasi u 2 km). Teadmiseks: Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.  

Loe edasi

RMK Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarada

Põlva maakond, Kiidjärve küla

Kiidjärve külastuskeskuse juurest algav 11,8 km pikkune matkarada kulgeb maalilise Ahja jõe kallastel, kust on hästi vaadeldavad erinevad liivakivipaed (Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi jne). Rada kulgeb ühte kallast mööda Saesaare paisuni, sealt üle silla ning teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb Sõnajala lõkkekoht, kus on lubatud ka telkida ja Roiupalu õpperaja lõkkekoht. RMK Kiidjärve külastuskeskusest on võimalik saada matkaraja kaarti. Matkarada kulgeb kohati mööda kõrgeid kaldapealseid ning esineb järske tõuse-languseid. Palume rajal liikuda ettevaatlikult!

Loe edasi

RMK Roiupalu õpperada

Põlva maakond, Kiidjärve küla

Sellele 2,5 km pikkusele rajale on mahtunud üllatavalt palju Lõuna-Eesti piirkonnale iseloomulikku: kääruline Hatiku oja, imelised vaated Ahja jõele ja liivakivipaljanditele, ainuke soolapp (Linajärve) Ahja jõe ürgoru kallastel, „korgikuusk" ja rekordmänd ning pisiimetajaid tutvustavad pakujoonised. Rada on märgitud oranžide värvilaikudega puutüvedel. Rada on keskmise raskusastmega, kohati kerge, kuid järsul kaldanõlval on libisemise oht. Rada on sobilik ainult jalgsi läbimiseks.

Loe edasi

RMK Valgesoo õpperada

Põlva maakond, Kiidjärve küla

Rabamatk sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajast umbes 1 km on korralik laudtee. Õpperajal on vaadeldavad rabataimestik, vanad metsakultuurid, nn parunimännikud ja metsakuklasterikas metsaserv. Rajal liikumise lihtsustamiseks on rajaskeem ja värvimärgid puudel. Matkaraja alguses on avatud uus vaatetorn. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mida soovitatakse loodushuvilistel külastada.

Loe edasi

Kiidjärve kuklasterada

Põlva maakond, Kiidjärve küla

Kiidjärve kuklasterada tutvustab sipelgate elukorraldust spetsiaalselt selleks ehitatud 1,5 km õpperajal. 20 hektaril paikneb 200 pesa, neist suurim 1,7 m kõrgune; samas võib imetleda rekordkõrget kuuske (42 m). Ekskursioonide kõrgperioodil on Kiidjärve kuklaste kuningriik jagatud kahe võrdväärse õpperaja vahel. Mõlemad rajad on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate kiirteid ületavate sillakestega. Sipelgate tsivilisatsioon pakub elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Hea teada: 1.05 - 31.05 kasuta I õpperada ja 1.06 - 10.06 kasuta II õpperada.

Loe edasi

Kirikumäe matkarada

Võru maakond, Kirikumäe küla

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ja see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on raba ja ka matkarada kulgeb üle raba- selleks otstarbeks on sinna rajatud laudteed. Igaks juhuks peab siiski olema valmis, et jalad võivad siin-seal märjaks saada. Rajal on infotahvlid, lõkkekohad ja metsaonn, telkimisvõimalus Kirikumäe Matkamajas.  

Loe edasi

Pullijärve matkarada

Võru maakond, Misso alevik

Misso aleviku serval olev Pullijärv sobib kenasti väikeseks ajaveetmiseks. Kui suplusilma pole või sulistamisest isu täis, võib teha retke ümber järve: 3,6 kilomeetri pikkune matkarada on kogu perele just paraja pikkusega. Rajal on veidi ka reljeefi: kõrgeima koha pealt tegid kohalikud poisid vanasti talviti otse järvele suusahüppeid. Rada algab ja lõpeb järve põhjakaldal asuva RMK Pullijärve metsamaja juures. Kevadel ja sügisel võib rada olla kohati märg.     

Loe edasi

Verijärve matkarada

Võru maakond, Verijärve küla

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. 1 km pikkune kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid. Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.  

Loe edasi

Vällamäe matkarada

Võru maakond, Haanja küla

Vällamäe 2,2 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas, mille kõrguseks merepinnast on 303,9 m. Kui aga jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit arvestada, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim. Mäe nõlvad on kohati väga järsud (kalle 35-40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Hea teada: Vällamäe jalamil asub  metsamaja, kus võid puhata ja nautida ürgset loodust (ettetellimine RMK broneerimiskeskusest tel +372 676 7532 ).

Loe edasi

Kisejärve matkarada

Võru maakond, Kärinä küla

Kisejärve maastikukaitsealal asuv 6 km pikkune matkarada kulgeb mööda kunagisi hobuteid ning piki sooservi. Soovitame kanda veekindlaid jalatseid. Matkarajal võid tutvuda järvederikka maastiku, väärtuslike metsa- ja sookooslustega, näha kobraste tegevuse jälgi. Hea teada: matkarajal on telkimisala, puhkeala ja piknikuplats.  

Loe edasi

Sänna Taevarada

Võru maakond, Sänna küla / Sännä

Sänna Taevarada - see on 3 km pikkune matkarada, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad Sänna mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid asuvad Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Matkarajal liikudes on võimalik saada aimu meie planeedi ja valguse kiiruse suurusest / väiksusest, teaduslikku laadi infot planeetide ja Päikese kohta ning teavet Sänna piirkonna kultuuripärandist. Hea teada: Taevarajaga saad tutvuda ise, kuid Sänna Kultuurimõisast saab tellida ka giidi. NB! Huvitav idee - matk Sänna Taevarajal ja pitsategu kiviahjus!

Loe edasi

Lõunalaagri matkarada

Võru maakond, Voropi küla

Lõunalaagri 1,8 km pikkune matkarada on rajatud Eesti Kaitseväe kunagise Lõunalaagri aladele. 1920. aastatel ehitati siia muljetavaldav sõjaväekompleks, kus suviti harjutasid jalaväelased. Ehkki hoonetest pole midagi järel, kõnelevad puude vahel sillerdav paisjärv, vana sild, mitmed vundamendikivid ja kaevikud üht-teist toonasest tegelikkusest. Infotahvlitelt saab endiste aegade kohta lisaks lugeda. Omaette elamus on tajuda, kui kiirelt peidab loodus kõik kunagi inimese tehtu. Paisjärve ääres on RMK lõkkekoht ja telkimisvõimalus. Infotahvli juures kohtub matkarada Laskevälja rattarajaga.

Loe edasi

Õrsava järve matkarada

Võru maakond, Värska alevik

Õrsava järve matkarada kulgeb ümber samanimelise järve. 5 km pikkune rada algab ametlikult Värska kooli staadioni juurest, kuid alustada võib mistahes punktist. Järveäärse jalgraja teevad põnevamaks mitmed sillakesed. Järve kaldal on RMK lõkkekohad ja metsamaja, ning ujumiskoht. Lisaks maalilistele loodusvaadetele ja männimetsaõhule pakub matkarada ajalooharidust: osaliselt kulgeb tee Eesti kaitseväe kunagise väljaõppekeskuse, nn Põhjalaagri maadel ning ehkki laager tehti II maailmasõjas suuresti maatasa, on säilinud mõned sõdurite barakid ja muudki hooned.

Loe edasi

Pühajärve matkarada

Valga maakond, Otepää linn

Ümber Pühajärve kulgev matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest. 12 km pikkune rada viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Raja äärde jäävad puhke- ja lõkkekohad. Osa rajast (ca 2,2 km) kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval. Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka RMK Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine.

Loe edasi

Murrumetsa matkarada

Valga maakond, Pühajärve küla

Murrumetsa matkarada algab Pühajärve mõisapargist ja kulgeb järve äärt pidi läbi Murrumetsa algusesse tagasi. 3,5 km pikkuse raja läbimiseks kulub umbes 1-1,5 tundi. Rajal saab infotahvlitelt teavet meie metsade ja kultuurmaastike floora ja fauna kohta. Rajale jääb iidne Pühajärve sõjatamm (ümbermõõt 6,98m ja kõrgus 22m), Murrumetsa tammikus on mälestuskivi 1841. a. toimunud Pühajärve sõja tähistamiseks (skulptor Lembit Paluteder, avati 11.09.1971). Raja äärde jääb puhke- ja lõkkekohti.

Loe edasi

Kekkose matkarada

Valga maakond, Kääriku küla

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele; talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäei.

Loe edasi

Sinialliku matkarada

Viljandi maakond, Sinialliku küla

Sinialliku 1,3 km pikkune matkarada kulgeb kauni Sinialliku järve kaldal ja juhatab matkaja salapäraste allikateni, mille veele annavad sinaka varjundi põhjas olevad sinakashallid setted. Siniallikas on tuntud ohvriallikana, mille veel olevat tervendav toime. Läheduses on huvilistel võimalik ronida linnamäele, kus 12.-13. saj. oli rajatud muinaseestlaste linnus. Rada saab alustada nii vanast Sinialliku raudteejaamast kui Karksi-Nuia – Viljandi maantee poolsest otsast. Matkarajale jääb on avar lõkkekoht, kus on  võimalik ka telkida.

Viimati muudetud: 05.04.2021

Teema: Lõuna-Eesti, Aktiivne puhkus, Loodus