Lõuna-Eesti ringikujulised matkarajad (II osa)

Viti järve matkarada on 2,5 km pikkune vahelduva reljeefiga matkarada, mida läbides jääb seikleja teele Viti künklik mõhnastik. Infotahvlitelt leiab matkaja infot Vitipalu metsade, seal tegutsevate rähnide, üraskite pesitsuspaikade ja sipelgariigi kohta. Rajale jäävad matkaonn, puidust 20 m kõrgune Viti vaatetorn ning Elva-ürgoru liivapaljandi kaldaäärne mõnus piknikupaik. Viti rada on jõukohane igas vanuses matkajale. Viti järve matkarada saab alguse ja lõpeb Viti raja parklas. Rada on looduses tähistatud kollaste triipudega.

Seikluste rajal saadavad Sind haldjate salapärased pilgud ja põnevad puukujud, ojaveerel ootavad aga pokud. Üllatusena leiad end nõiasaarelt, kuhu jõudmiseks pead ületama „Nõiakääru“ silla ja jõuadki tõelise „Väikese Nõia“ nõiamajani. 1,5 km pikkune rada algab ja lõpeb Nõiamaja piknikuplatsilt. Seikluste raja läheduses asub nii lastele ja täiskasvanutele sobiv erinevate aktaktsioonidega madalseiklusrada. Puhata saab piknikuplatsil Nõiamaja ehk Jõeharu piknikuplatsil. Lõkkeplatsi lähedal asuv väliõppeklass mahutab varju alla paarikümneliikmelise seltskonna. Rada on osaliselt ka vankriga läbitav.

Pangodi järve ääres, Pangodi maastikukaitsealal asuvad Palumägede  lõkkekoht ja Palumägede matkarada. 1 km pikkune mitmete järkude tõusude-langustega matkarada algab ja lõpeb Palumägede teise parkla juures. Matkarada sobib järveäärse puhkuse vaheldusrikkamaks muutmiseks neile, kes Palumägede lõkkekohas telgivad ning loodust naudivad. Parklas on suur infotahvel, matkarajal 8 viita ja pink.  Telkimisvõimalusega, mitmete pinkide, grillahju ning kattega lõkkekoht asub järveäärsel lagendikul keset metsa, väikese ujumiskoha kõrval. Palun hoia loodust!  

Tule koos perega jalutama Taevaskoja matkarajale, mis asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik liikuda alternatiivrada mööda Suure Taevaskojani, pikkus 3 km. Teadmiseks: Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

Kiidjärve külastuskeskuse juurest algav matkarada kulgeb maalilise Ahja jõe kallastel, kust on hästi vaadeldavad erinevad liivakivipaed (Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi jne). Rada kulgeb ühte kallast mööda Saesaare paisuni, sealt üle silla ning teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb Sõnajala lõkkekoht, kus on lubatud ka telkida. RMK Kiidjärve külastuskeskusest on võimalik saada matkaraja kaarti. Matkarada kulgeb kohati mööda kõrgeid kaldapealseid ning esineb järske tõuse-languseid. Palume rajal liikuda ettevaatlikult! 

Sellele 2,5 km pikkusele rajale on mahtunud üllatavalt palju Lõuna-Eesti piirkonnale iseloomulikku: kääruline Hatiku oja, imelised vaated Ahja jõele ja liivakivipaljanditele, ainuke soolapp (Linajärve) Ahja jõe ürgoru kallastel, „korgikuusk" ja rekordmänd ning pisiimetajaid tutvustavad pakujoonised. Rada on märgitud oranžide värvilaikudega puutüvedel. Rada on keskmise raskusastmega, kohati kerge, kuid järsul kaldanõlval on libisemise oht. Rada on sobilik ainult jalgsi läbimiseks.

Õpperada sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajal on vaadeldavad rabataimestik, "Parunimännik" ning laanekuklaste rikas metsaserv. Ratastooli ja lapsevankriga võimalik liikuda kogu raja ulatuses. Matkaraja alguses on vaatetorn ja lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21-st avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mida soovitatakse loodushuvilistel külastada.

Kuklaste elukorraldust tutvustaval ca 1 km pikkusel rajal võib matkaja tunda end hiiglasena imetillukeste kuklaste maailmas. 20 hektaril paikneb 200 pesa, neist suurim 1,7 m kõrgune; samas võib imetleda rekordkõrget kuuske (42 m). Rada on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate kiirteid ületavate sillakestega.  Rajal on lubatud liikuda ainult jalgsi. Matkarajal käies kasuta pesade läheduses liikumiseks vaid sinna paigaldatud sillakesi. Teisel pool raudteed saab alguse Laari metsanduslik õpperada. Sipelgate tsivilisatsioon pakub elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele.  

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ja see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on raba ja ka matkarada kulgeb üle raba- selleks otstarbeks on sinna rajatud laudteed. Igaks juhuks peab siiski olema valmis, et jalad võivad siin-seal märjaks saada. Rajal on infotahvlid, lõkkekohad ja metsaonn, telkimisvõimalus Kirikumäe Matkamajas.  

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid. Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.  

Vällamäe 2,2 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas, mille kõrguseks merepinnast on 303,9 m. Kui aga jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit arvestada, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim. Mäe nõlvad on kohati väga järsud (kalle 35-40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Hea teada: Vällamäe jalamil asub  metsamaja, kus võid puhata ja nautida ürgset loodust (ettetellimine RMK broneerimiskeskusest tel +372 676 7532 ).

Kisejärve maastikukaitsealal asuv 6 km pikkune matkarada kulgeb mööda kunagisi hobuteid ning piki sooservi. Soovitame kanda veekindlaid jalatseid. Matkarajal võid tutvuda järvederikka maastiku, väärtuslike metsa- ja sookooslustega, näha kobraste tegevuse jälgi. Hea teada: matkarajal on telkimisala, puhkeala ja piknikuplats.  

Sänna Taevarada - see on matkarada, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad Sänna mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid asuvad Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Matkarajal liikudes on võimalik saada aimu meie planeedi ja valguse kiiruse suurusest / väiksusest, teaduslikku laadi infot planeetide ja Päikese kohta ning teavet Sänna piirkonna kultuuripärandist. Hea teada: Taevarajaga saad tutvuda ise, kuid Sänna Kultuurimõisast saab tellida ka giidi. NB! Huvitav idee - matk Sänna Taevarajal ja pitsategu kiviahjus!

Õrsava järve matkarada kulgeb ümber samanimelise järve. 5 km pikkune rada algab ametlikult Värska kooli staadioni juurest, kuid alustada võib ka Värska külastuskeskus- Reegi maja juurest. Järveäärse jalgraja teevad põnevamaks mitmed sillakesed. Järve kaldal on RMK lõkkekohad ja  metsamaja, ning ujumiskoht. Lisaks maalilistele loodusvaadetele ja männimetsaõhule pakub matkarada ajalooharidust: osaliselt kulgeb tee Eesti kaitseväe kunagise väljaõppekeskuse, nn Põhjalaagri maadel ning ehkki laager tehti II maailmasõjas suuresti maatasa, on säilinud mõned sõdurite barakid ja muudki hooned.

Ümber Pühajärve kulgev matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest. 12 km pikkune rada viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Raja äärde jäävad puhke- ja lõkkekohad. Osa rajast (ca 2,2 km) kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval. Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka RMK Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine.

Murrumetsa matkarada algab Pühajärve mõisapargist ja kulgeb järve äärt pidi läbi Murrumetsa algusesse tagasi. 3,5 km pikkuse raja läbimiseks kulub umbes 1-1,5 tundi. Rajal saab infotahvlitelt lugeda Otepää metsade ja kultuurmaastike kohta ning õppida tundma siinseid taimi, loomi ja linde. Märjemates kohtades on rajatud laudteed ning sillad. Rajale jääb iidne Pühajärve sõjatamm (ümbermõõt 6,98m ja kõrgus 22m), Murrumetsa tammikus on mälestuskivi 1841. a. toimunud Pühajärve sõja tähistamiseks (skulptor Lembit Paluteder, avati 11.09.1971). Raja äärde jääb ka 2 RMK puhke- ja lõkkekohta.

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.

Sinialliku matkarada kulgeb kauni Sinialliku järve kaldal ja juhatab matkaja salapäraste allikateni, mille veele annavad sinaka varjundi põhjas olevad sinakashallid setted. Siniallikas on tuntud ohvriallikana, mille veel olevat tervendav toime. Läheduses on huvilistel võimalik ronida linnamäele, kus 12.-13. saj. oli rajatud muinaseestlaste linnus. Rada saab alustada nii vanast Sinialliku raudteejaamast kui Karksi-Nuia – Viljandi maantee poolsest otsast. Matkarajale jääb on avar lõkkekoht, kus on  võimalik ka telkida.