Lõkkekohtadega matkarajad Lõuna-Eestis II osa

Allikas: Mart Vares, Visit Estonia

Lõkkekohtadega matkarajad Lõuna-Eestis II osa

Lõuna-Eestis on selliseid matkaradu palju, kus on ka korralikud lõkkekohad. Tegime sellest lausa 2 osa. Sarnased lood on ilmunud ka Põhja- ja Lääne-Eesti ning saarte kohta. Mõnusat matkamist!

RMK Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarada

Kiidjärve külastuskeskuse juurest algav matkarada kulgeb maalilise Ahja jõe kallastel, kust on hästi vaadeldavad erinevad liivakivipaed (Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi jne). Rada kulgeb ühte kallast mööda Saesaare paisuni, sealt üle silla ning teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb Sõnajala lõkkekoht, kus on lubatud ka telkida. RMK Kiidjärve külastuskeskusest on võimalik saada matkaraja kaarti. Matkarada kulgeb kohati mööda kõrgeid kaldapealseid ning esineb järske tõuse-languseid. Palume rajal liikuda ettevaatlikult! 

Loe edasi

RMK Laari metsanduslik õpperada

Laari lõkkekoha parklast saab alguse 3 km pikkune ringikujuline metsanduslik õpperada, mis sobib rahulikuks jalutuskäiguks nii lõkkekohas puhkajale, loodusnautlejale kui lemmikloomaga jalutajale. Rada on väga eripalgeline - kulgeb mööda metsateid ja -radu läbi valgusküllaste männikute, salapärase kuusiku ja pilkupüüdva kaasiku, üle Lambiniidu ja -kraavi, mille ületamiseks on rajatud puidust sillakesed.  Rada on tähistatud suunaviitadega ja punast värvi täppidega puudel, rajal olevad infotahvlid tutvustavad ümbritsevat loodust ning erinevaid metsamajandamise viise.

Loe edasi

RMK Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada

Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend. Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem. 

Loe edasi

RMK Voorepalu Põrgurada

Mõnusaks jalutuskäiguks sobilik matkarada algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal maastikul, kus on mitmeid järske tõuse-langusi. Rajal on minevikusündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad infoalused, raja kõrgeimas punktis on puhkamiseks laud ja pingid. Raja järskudel nõlvadel on paigaldatud köispiirded. Lõkkekoha ja matkaraja vahelt kulgeb ajalooline Postitee. Vaheldusrikka maastikuga rajale jääb Ristimänd ja veel mitmeid põnevad paigad. Voorepalu lõkkekohas on parkimistasku 2-le autole ja lubatud paigaldada kuni 3 (4-kohalist) telki.

Loe edasi

Luhasoo õpperada

Luhasoo maastikukaitsealal kulgev õpperada on 5 km pikkune ring, mis on osaliselt kaetud laudteega. Raja keskpunktis oleval rabasaarel on ööbimiseks väike metsaonn. Matk tasase maastikuga Luhasoos pakub vaheldust Võrumaa muidu künklikule loodusele. Raba rahu ja vaikus aitavad närvidel linnakärast ja päevaaskeldustest puhata. Laudteega kaetud osa on lihtne ka lastega läbimiseks. Tee peal on võimalik teha puhkepause. Hea teada: Matkaonnis vajaminevad lõkkepuud tuleb endal laudtee alguses olevast puude varjualusest kaasa võtta. Matkaonn on vabaks kasutamiseks.

Loe edasi

Verijärve matkarada

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid. Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.  

Loe edasi

Kirikumäe matkarada

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ja see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on raba ja ka matkarada kulgeb üle raba- selleks otstarbeks on sinna rajatud laudteed. Igaks juhuks peab siiski olema valmis, et jalad võivad siin-seal märjaks saada. Rajal on infotahvlid, lõkkekohad ja metsaonn, telkimisvõimalus Kirikumäe Matkamajas.  

Loe edasi

Pühajärve matkarada

Ümber Pühajärve kulgev matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest. 12 km pikkune rada viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Raja äärde jäävad puhke- ja lõkkekohad. Osa rajast (ca 2,2 km) kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval. Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka RMK Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine.

Loe edasi

Sangaste metsapargi rada

Sangaste metsapargi 3 kilomeetri pikkune rada asub Kiidjärve-Kooraste puhkealal ning saab alguse Sangaste lossi tagusest metsapargist. Rada tutvustab krahv Friedrich Georg Magnus Bergi poolt rajatud metsaparki, kus on esindatud ligi paarsada erinevat puu- ja põõsaliiki. Rada on varustatud  metsaparki ja puuliike tutvustavate infotahvlite, suunaviitade, treppide ja sildadega. Rajal asub ka lõkkekoht, kus on kaetud lõkkease, pingid, puukuur-varjualune ja käimla. Huvitav teada: Pargis kasvab Eesti kõrgeim harilik ebatsuuga kõrgusega 42 meetrit. Avamisaegadel võimalik külastada Sangaste lossi.

Loe edasi

Soontaga matkarada

Soontaga matkarada asub Kiidjärve-Kooraste puhkealal. Rada kulgeb Lõuna-Eesti tüüpilisel reljeefil kasvavas segametsas, jõudes välja Väikese-Emajõe äärde. Jalgsi läbitav matkarada kulgeb ringikujuliselt. Matkarajal on mitmeid infostende, mis tutvustavad piirkonna loodust. Matkarajale jäävad veekogud, mis pakuvad silmailu, on ületatavad sildadega. Lisaks matkarajale asub puhkealal Soontaga telkimisala koos lõkkeasemetega. Kui satud matkarada külastama hooajal, võid leida teekonnalt metsamarju või seeni.

Loe edasi

Hüpassaare õpperada

Hüpassaare 5 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on on võimalik grillida ja lubatud ka telkimine. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum 

Loe edasi

Teringi õpperada

Teringi ringikujuline õpperada on ideaalne jalutamiseks neile, kel ei ole spetsiaalset matkariietust. Libisemisvastase võrguga kaetud laudtee ja turvaline hakkpuidurada juhatavad loodushuvilise üle mitmete rabasaarte ning raja tahvlid annavad põhjaliku ülevaate nii metsaelanikest kui rabakooslusest.  Sind ootavad ees lage raba koos kidurate soomändidega, puisraba, laukad, põlismetsailmeline loodusmets, segametsad, kuusikud, kaasikud, männikud ja mitmekesine taimestik. Raja ääres saab alates juulist maitsta murakaid, kukemarju, mustikaid, sinikaid, pohli ja jõhvikaid.  Tule koos pere ja sõpradega!

Loe edasi

Vällamäe matkarada

Vällamäe 2,2 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas, mille kõrguseks merepinnast on 303,9 m. Kui aga jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit arvestada, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim. Mäe nõlvad on kohati väga järsud (kalle 35-40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Hea teada: Vällamäe jalamil asub  metsamaja, kus võid puhata ja nautida ürgset loodust (ettetellimine RMK broneerimiskeskusest tel +372 676 7532 ).

Loe edasi
Viimati muudetud: 02.12.2022