Mare Mätas
Milles peitub selle väikese ja põneva saare pärimuskultuuri võrgustiku tugevus ja ehedus ning kes on need päris ehtsad kihnlased, Kihnu saare põliskogukonna esindajad, kellega soovib kokku saada iga saare külaline? Lähemalt räägib Kihnu saare elust ja olust Mare Mätas, kes on olnud Kihnu Kooli ajalooõpetaja ning aastaid juhtinud SA Kihnu Kultuuriruum tööd, viies ellu palju projekte saare pärimuskultuuri hoidmiseks ning saareelu toetuseks.
Teekonda, kus saare külaline tutvub põlise kogukonna esindajatega ehk nende nii-öelda pärisinimestega, saab Kihnus alati ette plaanida, seniajani olen küll ainult mina seda välja pakkunud. See on tavaturismi marsruudist erinev, tihti ka elamuslikum, hulga põnevam ja pole mõeldud kõigile, vaid erihuviga ja maksujõulistele klientidele. Sellised teekonnad, kus saan tutvustada Kihnu kultuuri sügavuti ning näidata elavat pärandit, on minu jaoks olulised. Võid sedasi käsitöö eri tahkudest, rahvalaulust, rahvariietest, rahvausundist ja keelest palju teada saada, peale selle jutustab see kihnlaste elulugusid. Kõik need kohtumised toimuvad muidugi eelneval kokkuleppel, tasu eest ja kohaliku reisisaatja abil.
Minu kõige sagedasem peatumispaik, tutvustamaks väliskülalistele Kihnut, on olnud Järsumäe talu, kus saab võimalikuks kohtumine kogu Eestis tuntud laulumemme Kihnu Virvega. Tihti kaasneb sellega ka tema elu-oluga tutvumine: koduloomad (koerad, kassid, hobune, kanad), teinekord ka kogu pere, võimalikud on ühislaulmised, kogu nende pere on alati ääretult külalislahke.
Teine lemmikpaik Kihnus on Lohu talu Lemsi külas, kus elab kiriku eestlaulja Ella. Tema elulugu, jutustused ja tähelepanekud on äärmiselt köitvad ning ta ise on üliarmas inimene. Lohu talus on suveperioodil avatud käsitööpood-kohvik, kust saad soetada pere poolt talveperioodil valmistatud kõrgekvaliteedilist käsitööd.
Kui suviseid rännakuid Lemsi külas jätkata, on järgmine oluline peatuspaik kindlasti Rooslaiu talu, kus elab traditsiooniline kaluripere, suvel on seal avatud suitsukala- ja leivapood, mis on suvekülastajate seas äärmiselt populaarne. Pereema Taimi on käsitöömeister, samuti tütar Diana, talve jooksul koovad nad telgedel mitukümmend meetrit kangast – kördid, tekid, vaibad. Soovi korral saab seda näha ning sel teemal nendega pikemalt vesteldagi.
Säärekülas olen külastanud Liiva talu, kus elab äärmiselt sõbralik käsitöömeister Salme. Tema elu on traditsiooniline, kuid ka küllalt kaasaegne, tema majapidamine särab alati puhtusest ja korrast. Järgmises, Tanili talus elab Elve, kes on Kihnu saare üks suurimaid käsitöömeistreid. Elve teeb peaaegu kõike, on loominguline ja leidlik. Tema lemmikala on telgedel kudumine ja nii koob ta igal talvel hulga tekke ja körte. Järgmise talu nimi on Pärdi-Jaagu ja seal elab Annika, kes on samuti Kihnu noorema põlvkonna käsitöömeister.
Vahepeal on hulk Sääreküla talusid ka vanameistritest tühjaks jäänud või on osad inimesed siiski nii tagasihoidlikud, et võõrastega eriti tegemist teha ei taha, suurim käsitööperekond elab näiteks Vana-Roo talus, pereema on vöömeister, tütar Maarja Kihnu ehtemeister Peeter Rooslaiu pärandi uurija ja jätkaja. Tavaliselt ei jää mul keerulistes olukordades üle muud, kui põigata läbi oma ämma, Merässe Salme juurest, kes elab tüüpilist Kihnu naise elu: teeb käsitööd, tegeleb iluaianduse ja põllumajandusega. Tema juures on tehtud paljud head ringkäigud, tutvustamaks Kihnu elu: ait ja rahvariided, saun ja saunatraditsioon, kelder ja toiduainete säilitamine, talumaja ehk tänapäeva kodud Kihnus. See kõik kokku on äärmiselt põnev ja inspireeriv, iga kord üks edulugu.
Säärekülas on mul veel kaks head sõpra, üks on Uustalu Talvi, kes on saare parim kokk ja rahvusliku toidu ekspert, ning teine Nurme Marge, kellega aegajalt mõned mootorrattasõidud teeme või traditsioonilist elulaadi ning kihnlase maailmavaadet tutvustame. Kohtumine Margega võib olla teinekord küllalt ekstreemne, kuid kuulub kindlasti minu kolme lemmiku hulka.
Linakülla minnes on sealne toredaim vanainimene Tumapeetri Salme, temagi juures olen paljude ajakirjanike ja fotograafidega endisaegse elu kohta uurimas käinud. Tumapeetri talu kõrval on arenemas suur turismitalude piirkond, kuid sealgi elavad märkimisväärsed tegelased Kihnu kultuuriloos. Pärnamõisa Veronika on noorema põlvkonna suurim käsitöömeister ning koos oma abikaasa Ennoga tegutsevad nad oma väikeses puutöö-suveniirifirmas. Oleme seal korduvalt külas käinud, et näidata Kihnu ettevõtlikumat poolt. Kõrvaltalus Pärnamäel elav Heli on samuti spetsialiseerunud Kihnu käsitööle ja toidule ning müüb on oma toodangut laatadel ja suvel sadamaturul.
Linaküla kõige silmapaistvam talu on palju kordi auhinnatud Järve talu, mis on siiski eravaldus, mistõttu ilma eelneva kokkuleppeta sinna külla ei pääse. Oleme seal paljude külalistega aeda imetlemas käinud.
Linaküla lõunapoolses otsas on suur käsitöömeistrite tuumik, keda olen palju kordi külastanud ning kellega aeg-ajalt mõne koostööprojekti teeme. Urga Elly on troimeister, seebimeister, käsitööjäätise spetsialist, samuti tema ema Laasi talus, kes on väga töökas käsitöömeister, kes kudunud sadu körte, tekke, vaipu ja kindaid. Sealt järgmises talus elab Rannametsa Maire (Puhka Kihnus OÜ), kes teeb noorikutele käiseid ja tanusid, ning sama kaliibriga tegelane Elvi järgmises, Kalju talus, kes teinud samuti hulga käiseid ja tanusid ja on praegu saare suurim meister pulgapitsi ja vöökudumise alal.
Nüüd jõuame Rootsikülla tagasi ja siin on üks Kihnu kultuuriloo suurim pärl – Kuraga talu. Kuragal elab koos neli põlvkonda ja kõik nad on tugevad traditsiooni kandjad: rahvamuusikud, käsitöömeistrid, aktiivsed seltskonnategelased. Kui luba antud, näeb selles talus traditsioonilist taluarhitektuuri, mis on segunenud tänapäevase eluolu ning väikelaste sagimisega.
Oma külalistega oleme külastanud ka Tika talu, kus elab Mann. Temaga on ka vahel hea maailma asju arutada, et tõde ja õigus üles leida. Mann elab väga traditsioonilist elu ja tema kodu on just selline, nagu kõigil oli mitukümmend aastat tagasi – armas ja asjatundjatele kindlasti nostalgiline.
Ja ega nüüd sellise matka lõpuks enam suurt muud üle jää, kui koju tagasi pöörduda. Uiõ-Matu talu (kihnumare.ee) on ajast aega olnud kogu maailma meedia ja kultuuriuurijate peatuspaik, siin saab asjad läbi arutatud ning faktidele kinnitust otsitud ehk siin avan minagi oma varalaekad, tutvustan koduloomi, taluarhitektuuri ja mootorrataste lugu. Tegemist jätkub.
Linakülas
Säärekülas
Lemsi külas
Rootsikülas