Kevadised üleujutused ehk viies aastaaeg

Allikas: Seikle Vabaks, Visit Estonia

Kevadised üleujutused ehk viies aastaaeg

Viies aastaaeg märgib eestlastele üleminekut talvest kevadesse. See tähendab, et ojad ja jõed ei suuda jää ja lume sulamisel tekkivat veemassi enam endasse imeda ning suurveed ujutavad maastiku üle. Sajandite jooksul on eestlased õppinud nende maaliliste loodusnähtustega mitte ainult toime tulema, vaid neid ka erilisteks retkedeks looduses ümber vormima.


Kus kevadisi üleujutusi vaadelda saab?

Metsakanuumatkad Soomaa rahvuspargis

Umbes poole Eesti maismaast moodustavad mets, heinamaad ja põllud. Viies hooaeg pakub ainulaadset võimalust kanuuga mööda metsa liuelda - muidugi erinevalt tavapärasest kanuumatkast tuleb sedalaadi retkel palju rohkem muskleid kasutada - puudub ju jõevool, sest sa kanuutad üleujutatud maastikul! Soomaa rahvuspark on sel ajal selliste ekskursioonide üks populaarsemaid sihtkohti.

Teistmoodi kanuumatk Soomaal

Foto: Sea Kayaking Estonia, Puhka Eestis


Salajõe karstiala

Soojal aastaajal kannab Läänemaa suurim karstiala, Salajõe edasi üsna vähe vett, mis voolab aeglaselt mööda jõesängi alla Läänemere poole. Lume sulamise algusega muutub see aga drastiliselt. Veevaesel ajal voolab Salajões vaid mõni liiter vett sekundis, suurveega ulatub vesi aga maanteeni välja, täites laialt karstioru, kuhu siis tekib järv.

Salajõe karstiala viiendal aastaajal

Foto: Oru vald


Tulvaveest ümbritsetud Narva

Eesti idapoolses osas, Venemaa piiril asuv Narva linn näeb viiendal hooajal välja nagu saar, mida ähvardab mässuline vesi. Muidu väikesed veetasemed muutuvad nüüd äikeselisteks koskedeks ja kogu linn on ümbritsetud metsikust mürast.


Looduslik vaatemäng Valaste juga

Talve ja kevade üleminekuperioodil tasub külastada ka Eesti kõrgeimat, Valaste juga, mis asub Ontika pankrannikul. Suured jääpurikad ja härmatisest tekkinud skulptuurid kaljuseinal sulavad järk-järgult ning üle 30 meetri kõrgune kosk kasvab nii mahult kui võimsuselt.

Valaste juga

Foto: Kristina Ernits, Puhka Eestis


Tuhala nõiakaev

Eesti rahvapärimuse järgi ujutab Tuhala piirkond mõnikord üle, sest nõiad ajavad selle tekkekohas vett üles. Tegelikult voolab Nabala-Tuhala ökokaitseala Tuhala karstialal kaev - osa maa-alusest jõest üleujutuste ajal. Niipea, kui jõgi kannab vähemalt 5000 liitrit vett sekundis, voolab purskkaev üle kiirusega 100 liitrit sekundis. See tekitab efekti, mis on üks ainulaadsemaid loodusnähtusi Euroopas. Kuna veesurvet tekitab maa-alune jõgi, ei ole tegemist tehisliku purskkaevuga – kõik on ehe loodusnähtus.

Nõiakaevu nn üleajamine võib kesta ühest päevast kolme nädalani. Kaev on 2,4 m sügav ja selle vesi on rabalise päritolu tõttu pruunikas.

Keev Tuhala nõiakaev

Foto: Jarek Jõepera, Puhka Eestis


Tee endale ja lähedastele üks elamuslik viienda aastaaja matk!

Viimati muudetud: 21.02.2022

Teema: Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Põhja-Eesti, Loodus

Eesti helide viktoriin | Puhka Eestis