Kevad Eesti moodi!

Karulauk puhastab keha kahjulikest mikroobidest ja parandab seedimist. Kas teadsid, et kevadises karulaugus leidub C-vitamiini 15-20 korda rohkem kui sidrunis? Karulauk maitseb suurepäraselt nii salatites, suppides, maitsevõides kui muidugi pestos!

Nõges on esimene energiaallikas, mida kevad meile pakub. See võtab ära väsimuse, annab jõudu, pakub palju C-vitamiini, kaltsiumi, rauda, kaaliumi jne, leevendab põletikke ja tugevdab verd. Vanad eestlased uskusid, et nõges on nõiaürt – seda visati tulle, et kaitsta maja välgu eest ning lisati pesuvette, et tühistada needusi. Usuti, et nõges kaitseb ka kodukäijate, kummituste ja kurjade vaimude eest.

Noored kuusevõrsed on kevadist väge täis vitamiinipommid, mis viivad kevadväsimuse ja puhastavad organismi. Suur C-vitamiini sisaldus annab võrsetele kergelt hapuka ja tsitruselise maitse, värske aroomi lisavad vaikudes sisalduvad eeterlikud õlid. Neid võib niisama näksida või kasutada smuutides, salatites ja värvika lisandina teistes roogades.

Jänesekapsas on tagasihoidlike valgete õitega ja kolmetiste lehtedega taim, mis kasvab varjulistes metsaalustes. Sageli pistetakse metsas jalutades suhu mõni hapukas C-vitamiinirikas leht või õis. Suuremad entusiastid koguvad lehti ja valmistavad neist kevadisi salateid, külmsuppe, terriine, rohelist võid ja külmi kastmeid.

Vahtra- ja kasemahl on täis vitamiine ja kasulikke mineraalaineid. Kasemahl on olnud eestlaste jaoks lausa uue elu sümboliks. See väekas jook teeb tõepoolest paljut:
– vähendab väsimust
– noorendab
– kiirendab ainevahetust ja vähendab tselluliiti
– parandab vereloomet
– väljutab jääkaineid
– kustutab hästi janu
– vähendab nahalt pigmendilaike (sellega nägu pestes)
– tugevdab juukseid (sellega loputades)
– leevendab podagra haigusest tingitud vaevusi

Naat on aiaomanikele tõeline peavalu, kuid on tegelikult väga teretulnud toidulauale. Seda sobib väga hästi kasutada nii suppides, pestos kui salatites. Lõuna-Eestis pandi seda leiva- ja karaskitaignasse, rahvameditsiinis kasutati naati mähisena, et leevendada põletikke. Tänapäeval teevad tõsised taimetoiduhuvilised naadist isegi moosi.

Nurmenukk õitseb mais ja juunis. Sellel kaunil kevadlillel on üle 200 nime, näiteks kanavarvas, kikaspüks, kikkahain, kukekäekaats, kuldvõti, kulupüks, kurekaats, käolill, neiulill, piimapisar, pääsulill, saksapüksid, taevasilm, taevavõti, kuldvõti, võipäts jne. Inimese päevase C-vitamiini vajaduse rahuldab juba üksainus värske nurmenukuleht. Nurmenuku kohta usutakse, et ta viib kehast välja ebavajalikud ained ning uuendab keharakke, mõjub rahustavalt, aitab ärevuse ja unetuse korral, võtab ära peavalu ja migreeni, tal on köhavastane ja röga lahtistav toime. 

Võilill kasvab meil Eestis umbrohuna, kuid mitmel pool mujal kasvatatakse seda kultuurtaimena. Toiduks kasutatakse võilille juuri, õisi ja noori lehti. Lehed tuleb hakkida ja segada klassikalise salatikastmega (mesi, õli, palsamäädikas) ning lasta enne söömist 5 - 10 minutit seista. Õitest saab teha siirupit ehk võilillemett ja veini, neid võib taignasse kastetult frittida või praadida. Veel puhkemata noori õienuppe võib marineerida ja kasutada nagu kappareid. Võilille juurtest on tehtud nii kohvi kui teed.

Hapuoblikas on rikkaliku C-vitamiinisisaldusega taim, mille hapu maitsega lehed peletavad kiirelt väsimuse ja stressi, samuti soodustab hapuoblikas seedimist. Hakitud oblikalehti lisatakse suppidesse ja salatitesse, Vene köögis tehakse nendest pirukatäidist.

Nädalase vaatluse ajal näed tavaliselt 180–190, õnne korral ka enam kui 200 linnuliiki. Vaatlustorne leiad peaaegu igast Eesti nurgast. Kui soovid oma linnuvaatlust elamusrikkamaks muuta, võta ühendust vaatlusretkede korraldajaga!

Kõige olulisem rändlindude peatuspaik on Matsalu rahvuspark. Veel suuremat liigilist mitmekesisust võid kohata Nõva kandis Põõsaspea neemel, kus rändetee läbib omalaadse pudelikaela. Head linnuvaatluspaigad asuvad ka Sõrve poolsaare tipus. Peale ranniku kohtab veelinde rände ajal ka sisemaa luhtadel, Peipsil ja Võrtsjärvel.

Hooaeg algab juba märtsis, kulmineerub mais ja vaibub juuni keskpaigaks. Puhka Eestis lehelt leiad kogu info sellest, kus asuvad Eestis linnuvaatlustornid.

Loe lähemalt linnuvaatluse kohta siit

Viies aastaaeg Eestis pakub ainulaadset võimalust kanuuga mööda metsa liuelda - muidugi erinevalt tavapärasest kanuumatkast tuleb sedalaadi retkel palju rohkem muskleid kasutada - puudub ju jõevool, sest sa kanuutad üleujutatud maastikul!

Kõige tuntum ja külastatum paik viienda aja vaatlemiseks on kindlasti Soomaa rahvuspark, kuid selliseid alasid on üle Eesti veel. Näiteks Salajõe karstiala – veevaesel ajal voolab Salajões vaid mõni liiter vett sekundis, suurveega ulatub vesi aga maanteeni välja, täites laialt karstioru, kuhu siis tekib järv.

Kevadeti on tulvaveest ümbritsetud ka Narva linn, mis näeb viiendal hooajal välja nagu saar, mida ähvardab mässuline vesi. Muidu väikesed veetasemed muutuvad nüüd äikeselisteks koskedeks ja kogu linn on ümbritsetud metsikust mürast.

Suurveeaja kõige kuulsam tegelane on kindlasti Tuhala nõiakaev. Eesti rahvapärimuse järgi ujutab Tuhala piirkond mõnikord üle, sest nõiad ajavad selle tekkekohas vett üles. Tegelikult voolab Nabala-Tuhala ökokaitseala Tuhala karstialal kaev - osa maa-alusest jõest üleujutuste ajal. Niipea, kui jõgi kannab vähemalt 5000 liitrit vett sekundis, voolab purskkaev üle kiirusega 100 liitrit sekundis. See tekitab efekti, mis on üks ainulaadsemaid loodusnähtusi Euroopas.

RMK YouTube'i lehel on olemas hirvekaamera, kanakullikaamera, Matsalu rändekaamera, kalakaamera ja palju muud, kus saab reaalajas toimuvaga kursis olla.

Huvitavaid videoklippe ja kaameraid leiab ka Looduskalendri kodulehelt, kus lisaks loomadele/lindudele saad imetleda kauneid maastikuvaateid.

Panime kokku ka looduskalendri, millal ja millal Eesti looduses näha saab.

Eestis on väga palju erinevaid ilusaid matkaradu. Kuidas küll soovitust anda?! Näiteks siit leiad 10 matkarada, mida on Puhka Eestis veebist enim otsitud. Järelikult peab neis midagi erilist ja head olema.

Neile, kes eelistavad ringikujulisi radu, kus algus ja lõpp on ühes kohas, leiab endale sobiva kas siis Põhja-Eestist, Lõuna-Eestist või Lääne-Eestist.

Oleme pannud kokku ka nimekirja matkateedest, mida on lihtne läbida lastega või siis lapsevankri/ratastooliga.

Looduse väge ei maksa alahinnata.

Teadus ütleb lausa, et värskes õhus viibimine toodab meis õnnehormoone. Kui ei usu, vaata siit videost järgi. Ja kui juba tead seda, siis vaata ikkagi seda videot, sest see on väga lustakas.

Põhjaliku artikli Eestis matkamisest leiad Puhka Eestis kodulehelt.