Huvitav info, mida võiksid ERMi kohta teada

Eesti Rahva Muuseum on suurim muuseum Eestis. Kuivõrd tead põnevaid fakte selle kujunemisloost või mida seal täpsemalt näha saab? Panime kokku huvitava ülevaateloo – loe ja saad Eesti kultuuri maamärgiga lähemalt tuttavaks.

Eesti Rahva Muuseumi on nüüdseks külastanud üle miljoni inimese. Statistika näitab, et turistide osakaal jääb 20% kanti ja väliskülalisi on käinud lausa 120 riigist – suuremjagu neist aga Soomest, Lätist ja Leedust, samuti Saksamaalt ja Rootsist.

Igal aastal käib muuseumist läbi ligi 500 kooliekskursiooni ja korraldatakse 1000 giidituuri erinevas vanuses külastajatele. Ka ürituste poolest ei istuta käed rüpes – neidki toimub igal aastal 500 ringis.

ERM'i ehitamine muutis linnaruumi

Praeguseks oleme harjunud, et ERM asub Tartu külje all Raadil ja sinna minek pole justkui üldse probleem või väljakutse. Küll aga oli see murekoht 6-7 aastat tagasi, mil Tartu linn nägi kurja vaeva, et leida sinna tee ehitamiseks raha. Samuti juureldi tol ajal selle üle, kuidas linnaruumi (ümber) planeerida, et kesklinna ja Raadi vahelist ala paremini ühendada.

Tänapäeval on Tartu oma nutika linnaplaneerimise poolest kindlasti Eesti linnadest esirinnas – oma huvitavate lahenduste eest on nad isegi auhindu võitnud.

Lennurajale ehitatud hoone

Eesti Rahva Muuseum kannab meie identiteeti ja kujunemislugu – sellise väärike ülesande täitmiseks ei saa ka hoone arhitektuur lati alt läbi joosta. Just seepärast kannab ka hoone asukoht endas lugu, mis meid kui rahvust on mõjutanud.

Nimelt on ERM'i hoone ehitatud Nõukogudeaegsele lennuvälja rajale – seal asus kunagi liiduvabariikide olulisim õhuväebaas. Arhitektuuriline teostus jutustab ajaloolisest pöördepunktist: kunagine rangelt varjatud sõjaväeala saab taas eestlaste omaks ja lennuvälja hoovõturada kasvamine kõrgeks muuseumihooneks võiks sümboliseerida omariikluse taastamist ja tugevnemist, arengukiirust ja hoovõttu, et jõuda kiiresti soovitud kõrgustele.

Kaasaegse hoone projekteeris Prantsuse arhitektuuribüroo Dorrell Ghotmeh Tane ja võidutöö nimeks oli "Mälestuste väli". ERM'i maja on saanud mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi, nimetatud Eesti Aasta Betoonehitiseks ja võitnud maineka Prantsuse arhitektuuriauhinna AFEX Grand Prix. ERMi hoone ehitamiseks esitati konkursile üle saja töö.

Tänapäevased muuseumid pole igavad

Kaasaegsed muuseumid on interaktiivsed ja loominguliselt üles ehitatud. Eesmärk pole näidata üksikuid objekte või asjakesi, mis vanast ajast alles on, vaid jutustada lugu, rääkida meie kui eestlaste olemusest ja identiteedist ning kujunemisloost. Selle jaoks on tähtis see, mida näidatakse, ja ka see, kuidas näidatakse.

Kuna Eestil on digiriigi kuvand, siis on ka ERM'is mitmed väljapanekud mõistetavad läbi audio-visuaalsete lahenduste ja infotahvlite, mis just seda innovaatilisust rõhutavad.

Eesti Rahva Muuseum on Eesti suurim muuseum - pinda on lausa 6000 ruutmeetrit, kus näeb kahte püsinäitust ja vahetuvaid näitusi. Püsinäitustest kuulsaim ja kõnelduim on ilmselt "Kohtumised", mis kirjeldab eestlaste viimaste aastakümnete muutuvat igapäevaelu. Teine püsinäitus kannab nime "Uurali kaja" ja see räägib eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste kultuurist Põhja-Euraasias.

Vahetuvate näituste saalis (900 ruutmeetrit) toimus 2017. aasta juunis ajaloo suurim rahvarõivanäitus, seejärel populaarne muinasjutunäitus "Elas kord".

2023. aasta alguses avatakse seal uus näitus nimega "Õige keha, vale keha?", mis uurib ja näitab inimkehaga seotud arusaamu ja kujutlusi nüüdis- ja mineviku-Eestis. Lääne ühiskondades, sh Eestis, mõistetakse inimkeha ühelt poolt individualistlikult kui subjekti, kes ollakse. Teisalt käsitletakse kehasid kui individuaalse loomingu tulemit või nähakse neis bioloogilisi masinavärke, mida on võimalik kvantifitseerida ja mõõta ning mis sellistena saavad vastata kindlatele objektiivsetele parameetritele.

ERMi maja on kohtumispaik ka muude ürituste jaoks kui ainult näituste vaatamine: seal peetakse kontserte, teatrietendusi, (hübriid)konverentse, välikontserte ja kinoõhtuid. Raadi on saanud täiesti uue energia ja muutunud mõnusaks kohtumispaigaks.

Vaata ka Eesti Rahva Muuseumi galeriid

Huvitavad ajaloolised faktid

Eesti Rahva Muuseum loodi tegelikult aastal 1909 Gildi tänavale ja pühendati tol ajal Jakob Hurda mälestuseks, kes oli suur vanavarakoguja. 1922. aastal kolis muuseum Raadi mõisasse, kus suureks vaatamishitiks olid rahvarõivastes mannekeenid ja vanaaegne suitsutare. Ka arheoloogiliste väljakaevamiste käigus välja tulnud kraam pakkus külastajatele suurt huvi.

• ERMis saab näha vanimat säilinud Eesti lippu, mis Nõukogude ajal peideti talu korstnasse.
  
  
• Püsinäitus "Uurali kaja" pälvis Euroopa Disainiauhindadel peaauhinna (2017). Selle kujundasid sisearhitektuuribüroo JANKEN WISESPACE ja disainiagentuur Velvet.
  
  
• Muuseumiöö raames on ERMi külastamine alati väga populaarne – pole ka juhus, et sissepääsemiseks tuleb seista ootejärjekorras.
  
  
• Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid.
  
  
• ERMis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.

Millal sa viimati ERMi külastasid? On jälle aeg! Võta pere või sõbrad kaasa (või mine keskendumise huvides täiesti üks) ja saa inspiratsiooni Eesti kultuuri ning eestlaste identiteedi kujunemisest ja olemusest.