Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja, isasloomade karvkate on seljal pruunikashall, suurte tumedate laikudega, emased on heledamad. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal võib ulatada kuni 300 kilogrammini. Emasloomad on väiksemad. Hoolimata asjaolust, et hallhüljeste arv on viimaste sajandite jooksul oluliselt vähenenud, elab siinseis vetes viimase loenduse andmetel umbes 4000 hallhüljest.

Eesti rannavetes võib kohata hallhüljest ja viigerhüljest. Viigerhülged, keda rannarahvas kutsub ka karvakalaks, on väga tundlikud igasuguse reostuse suhtes (müra, mikroplastik, mürkained jne), seetõttu leidub neid pigem Soome lahe Venemaa poolses osas.

Tavaliselt lesivad hülged kividel või piiluvad veest välja. Tähele on pandud, et nad naudivad muusikat ja hakkavad sellele rõõmsalt kaasa nohistama. Kui lähed hülgeretkele, võid kaasa võtta mõne väiksema muusikariista ning laulda, mille peale nad uudishimulikult ligi tulevad.

Mõned soovitused hülgevaatluseks

• Ära mine hüljestele liiga lähedale ning ära sööda neid. Kindlasti ei tohi hülgelesilate juurde minna nende poegimis- ja imetamisperioodil.
• Kuna merel on tuulisem ja jahedam kui kaldal, siis pane selga soojemad riided. Kui kardad merehaigust, siis käi läbi apteegist ja võta sisse tablett.
• Haara kaasa binokkel, sest lisaks hüljestele on võimalus näha ka tuhandeid linde - kormorane, luiki, kajakaid, isegi kotkast jne.
• Ära viska vette prügi ega prahti, ära kasuta ega võta kaasa ühekordseid nõusid ning mikroplasti sisaldavaid tooteid.