Haruldus Tallinna südames – Baltikumi ainus siidrimaja

Allikas: Estonian Cider House

Haruldus Tallinna südames – Baltikumi ainus siidrimaja

Allikas: Estonian Cider House

Eesti Siidrimaja on ainuke siidrimaja Baltikumis ja üks vähestest Skandinaavias ja Euroopas. Astu sisse, kui soovid tutvuda Eesti tootjate käsitöösiidritega!

Mis üldse on siider?

Siidrimaailma jaoks on nii Eesti, Baltikum kui ka Skandinaavia uued tegijad. Üheski neist kohtadest pole pikaajalist siidri valmistamise traditsiooni ehk välja kujunenud valmistamismeetodeid. Samuti pole ajalooliselt välja kujunenud eraldi just siidri valmistamiseks sobilikke õunasorte, seega valmistatakse neis regioonides siidrit söögiõunast. Söögiõuna ja siidriõuna vahe on aga see, et käsitöösiidri maitses olevast kolmest komponendist – magus, hapu, mõru – jääb see kolmas ehk mõru komponent puudu. Külma kliima tõttu on Baltikumi alade õunad kõrge happesusega ning madala suhkrusisaldusega ja tanniini, just sedasama mõru-maitse komponenti, peaaegu pole. Seetõttu iseloomustab tavalisest söögiõunast valmistatud siidrit tuntavalt karge-hapu maitse ning tihti just tanniini puudumisest tingitud kerge ja värske iseloom.

Samuti puudutab valmistamistehnoloogia siidri värvust: Baltikumis kasutatakse väga harva tammevaadis laagerdust, mis lisab parkainet ning muudab siidri värvust tumedamaks. Kogu Baltikumi siidrid on valdavalt helekollased. Meetodid, mida siin regioonis kasutatakse, jagunevad kõige lihtsama põhimõtte järgi: ühekordne kääritus (bottle conditioned) ja kahekordne kääritus (traditsiooniline meetod).

Eestis valmistatud siider

Eestis valmistavad traditsioonilisel moel siidrit Tori-Jõesuu ja Jaanihanso. See meetod muudab siidri maitse rohkem vahuveinilikumaks, sest teise käärituse jaoks lisatakse uus, spetsiaalne vahuveini kultuurpärm. Samuti saab selle meetodiga alkoholi sisaldust tõsta, sest esimese kääritusega saab tulemuseks enamasti 4-5%, kuid kui sellele tehakse peale uus kääritus uue pärmi ja uuesti lisatud suhkruga, siis alkoholi sisaldus tõuseb. Mõnikord on see isegi soovitatav, et vähendada liiga esile tikkuvat happesust.

Eesti käsitöösiidri eripäraks on seegi, et kliimast johtuvalt pole meil õunu, mis annaksid saaki aastaringselt, seetõttu valmistatakse siidrit kord aastas. See on üks olulisemaid erinevusi käsitöösiidri ja supermarketites müüdava siidri vahel, mis on valmistatud õuna- või pirnikontsentraadist ning võimaldab seetõttu aastaringset tootmist.

Baltikumis ainulaadne siidrimaja

Baltikumi ainsa, 100% käsitöösiidrit müüva Siidrimaja valikus on esindatud kõik 8 Eesti käsitöösiidritootjat, Läti käsitöösiider ning Leedu ainus käsitöösiidritootja. Kokku leiad siit ligi 100 eri siidrit 8 riigist. Kõik välismaist päritolu siidrid on Siidrimaja enda maale toodud ning enamuse siidritootjatega on kaupluse juhataja Kaire Jakobson ise ka kohtunud. Näiteks on eriti haruldane Saksamaa siider Stefan Vetter 2015, sest seda siidrit valmistati vaid 400 pudelit, millest 360 ostis Siidrimaja.

See siidripood pole üldse tavaline pood! Kuna Kaire tunneb siidritootjaid üle Baltikumi, siis enamasti saab algaja siidrinautleja või kogenud sommeljee iga Siidrimajas leiduva toote kohta uskumatult palju ja huvitavat infot. Kõiki Siidrimaja maaletoodud häid jooke võid kohapeal proovida, ka saad infot sellest, millise sündmuse jaoks või millise toiduga koos millist tüüpi käsitöösiider sobiks. Peale selle korraldab Siidrimaja ettetellimisel väikestele seltskondadele siidridegusteerimist. Kuna Kaire räägib nii inglise, vene kui soome keeles, siis on Tallinnat külastavad välismaalased seda võimalust rõõmuga kasutanud. Ja järjest kasvab nende külastajate arv, kes on Tallinnasse tulnud spetsiaalselt sellise haruldase poe pärast.

Balti siider

Foto: Eesti Siidrimaja

Mille kõrvale käsitöösiider sobib?

Traditsioonilisel meetodil käsitöösiidrite ehk vahuveinile sarnase mulliga käsitöösiidrite poole vaata siis, kui soovid midagi vahuveini asemel tervitusjoogiks. Käsitöösiidri eelis on see, et sellel on vahuveiniga võrreldes väiksem alkoholi sisaldus. Lisaks ei põhjusta see punasest veinist väiksema parkaine sisalduse tõttu hommikul peavalu. Klassikaliselt sobivad siidri kõrvale hästi juust ja vinnutatud vorst.

Eesti siidrid, mis pole valmistatud traditsioonilisel meetodil, sobivad mõnel juhul ka sealiha juurde, sest nendes on palju hapet, ning maitsesiidrid (nagu mustsõstrasiider või õunasiider vaarikamahlaga) sobivad täiesti iseseivaks joogiks maitseelamuse jaoks.

Viimati muudetud: 11.12.2017

Teema: Tallinn, Söök, Jook ja Ööelu

Soovitame