Erivajadustega inimeste reisimine Eestis

Allikas: Visit Estonia

Erivajadustega inimeste reisimine Eestis

Allikas: Visit Estonia

Eesti pakub puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks ohtralt võimalusi, sealhulgas erivajadustega inimestele. Meeldiva reisielamuse tagab eelkõige piisav eeltöö – tutvu kindlasti oma sihtkoha pakkumiste ja võimalustega ning anna oma erivajadustest ja soovidest aegsasti teada!

Kuidas Eestisse reisida?

Õhuliiklus – lennujaamad

Selleks et Tallinnasse saabumisel ja lahkumisel kulgeks kõik hästi, informeeri lennufirmat oma vajadustest. Olgu selleks siis abi pagasiga, abi lennukisse või reisiterminali pääsemisel, reisimine juhtkoeraga vmt. Tallinna Lennujaama saabudes võta ühendust lennufirma registreerimislaua töötajaga ja veendu, et firma on registreerinud kõik su soovid. Lennujaama kohale jõudes võid teatada oma saabumisest telefonitsi ja vajadusel paluda abi lennujaama personalilt.

Eelnevalt tasub sul tutvuda Tallinna Lennujaama kodulehel erivajadustega reisijaid puudutava teabega, kus on kõik vajalik info ja kontaktid lennureisi planeerimiseks. Erivajadustega reisijatele on tagatud professionaalne abi ka teistes Eesti suuremates lennujaamades: Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas.

Tallinn Airport

Foto: Tallinn Airport / Visit Estonia

Eesti suurim lennujaam Tallinna Lennujaam asub kesklinna vahetus naabruses ning on hästi ühendatud ühistranspordiga – hea ligipääs on taksodele, piisavalt võimalusi on ka sõiduautode parkimiseks, muuhulgas on olemas invakohad.

Hea võimalus liiklemiseks Tallinna kesklinna ja tagasi on trammiliin nr 4, mida teenindavad ainult madalapõhjalised sõidukid. Trammides on häälteavitus ja infotablood, mis annavad teada, millisel marsruudil liiklusvahend liigub, ning teavitab reisijaid järgnevast peatusest.

Mereliiklus – laevad, praamid ja sadamad

Parima laevareisi nimel esita info oma liikumispuude või erivajaduste kohta juba registreerimisel läbi reisi korraldava laevafirma, reisibüroo või reisikorraldaja.

Eestisiseste suuremate praamide reisijate tekid on varustatud liftiga. Laevade trepikodades asuvad enamasti ka invatõstukid. Igal laeval asub reisijate tekil ratastool, mille osas meeskond sind abistab.

Port Noblessner Tallinnas

Foto: Visit Estonia

Suuremate sadamate, näiteks Tallinna Sadama personal on koolitatud teenindama ja assisteerima liikumispuude või erivajadustega reisijaid parimal võimalikul viisil. Tallinna sadama infotablood annavad teavet ja juhiseid pardalemineku kohta. Ka on suuremate eestisiseste laevaliinide (Saaremaa ja Hiiumaa liinide) sadamakaidel infotabloo väljuva parvlaeva infoga. Väiksemates sadamates selline teavitus ja abi puudub.

Rongid ja rongijaamad

Rongiliiklus toimub Eestis mitmel suunal: läänesuunal (Paldiski, Riisipere, Kloogaranna, Keila, Pääsküla liin); edelasuunal (Viljandi, Pärnu, Türi, Rapla liin); idasuunal (Tartu, Narva, Aegviidu, Jõgeva liin) ja kagusuunal (Valga, Piusa liin).

Reisirongide ooteplatvormid ning kaasaegsed Elroni rongid sobivad kasutamiseks nii liikumis-, nägemis- kui kuulmispuudega reisijaile.

Rongides on rahvusvaheliste sümbolitega tähistatud eelisõigusistmed piiratud liikumisvõimega reisijaile ning C-alas turvavöö ja SOS-nupuga varustatud ratastoolikoht. Ratastooliga saad siseneda C-ala uksest (tähistatud suure C-ga), millel on spetsiaalne astmelaud ning madalamal kõrgusel asuv ukse avamise nupp; sealsamas on ka ratastooliga ligipääsetav tualettruum. Võib juhtuda, et rong ei peatu ettenähtud C-alas, siis tuleks sul ratastooli koht ette broneerida, teavitades rongiettevõtet oma reisisoovist vähemalt 48 tundi ette.

Nägemispuudega reisijate informeerimiseks on Elroni rongides häälteavitus rongi marsruudist, saabuvast ja järgnevast peatuse ning eriolukordadest. Rongi uste avamise ja sulgemisega kaasneb hoiatav helisignaal. Kui sind abistab reisil koer, ei pea tal rongis sõites suukorvi olema.

Kuulmispuudega reisijaile on Elroni rongides infotablood, millelt saab jälgida rongi marsruuti, saabuva ja järgneva peatuse nime, samuti infot eriolukordadest.

Maismaaliiklus – kaugliinide bussid ja bussijaamad

Liikumispuudega inimesel on õigus saada tasuta eriabi nii bussis kui bussijaamas. Vajadusel peab olema tagatud tasuta transport ka tema abistajale.

Puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija peab vedajat teavitama oma erivajadustest vähemalt 36 tundi enne sellise abi osutamise vajadust ning ilmuma määratud kohta bussijaamas kokkulepitud ajal (mitte varem kui 60 minutit) enne bussi väljumist.

Suuremates kaugliini bussijaamades (nt Tallinna Bussijaamas ja teistes suuremates keskustes) on tagatud puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele ligipääs kõikidele bussijaama teenustele, sealhulgas busside saabumiste ja väljumiste platvormidele. Bussijaama peatuste ja ootesaalide infotabloodelt saab infot busside väljumistest. Väiksemates bussijaamades ja peatustes abi puudub, ka ei pruugi seal olla bussiliiklust puudutavaid teadetetahvleid egapääse maakonnaliinide bussidesse ratastooliga.

Linnaliinibussid

Linnaliinibusside numbrid asetsevad bussi esi- ja tagaosas, need on elektroonilised ja tumedal taustal erksavärvilised. Enamikus bussidest on infotablood, mis näitavad bussi marsruuti ja järgmist peatust. Juhtkoerad võivad ühistransporti siseneda ilma suukorvita ning sõita kliendisalongis.

Mitte kõik linnaliinibussid ei pruugi olla ratastoolis sisenetavad, samas näiteks Tartu linnas teenindavad reisijaid vaid madalapõhjalised bussid.

Sõidugraafikutes on madalapõhjalised bussid märgitud allatõmmatud joonega. Siiski võib sul sõidukisse pääsemisel abi vaja minna, kuna buss ei pruugi peatuda täpselt kõnnitee äärel. Siis saad vajadusel abi paluda bussijuhilt. Bussides on kohad ratastoolis inimestele, samuti puuetega inimestele mõeldud istekohad.

Tallinna linn

Foto: Rasmus Jurkatam / Visit Estonia

Trammi- ja trolliliiklus Tallinnas

Tallinnas sõidavad mitmed madala sisenemisega trammid (näiteks tramm nr 4) ja trollibussid. Sõidugraafikutes on madalapõhjalised sõidukid märgitud allatõmmatud joonega. Siiski on liiklusvahendisse pääsemisel ilmselt vaja abi, kuna tramm ja troll ei pruugi peatuda täpselt kõnnitee ääres. Vajadusel aitab sind ühistranspordi juht.

Trammide esiotsal asetsevad numbrid on elektroonilised ja erksavärvilise, valgustatud tekstina tumedal taustal.

Tallinna trammides (ja paljudes teistes ühistranspordivahendites üle Eesti) teatatakse peatused läbi valjuhääldi. Uuemates trammides informeeritakse iga peatuse juures ka sellele järgnevast peatusest või trammi liikumissuunast ning salongides on infotablood peatuste nimedega.

Taksod

Taksot tellides veendu enne, kas sul on võimalik tellida invataksot, seda teenust pakuvad vähesed taksofirmad. Invatakso ettetellimise aeg on olulisem pikem ning see tuleb teha aegsasti, st vähemalt 12 tundi enne sõitu. Tallinnas teenindavad erivajadustega inimesi näiteks AS Tulika Takso ja Termaki Autopargi AS.

Autorent

Mõnest autorendifirmast (nt Sixt autorent) saab rentida autosid, millel on käsijuhtimisseadis. Tänu sellele võib juht, kellel muidu oleks jalgade abil sõitmine raskendatud, juhtida autot ning kasutada gaasi ja piduri vajutamiseks ainult käsi. Käsijuhtimisseadme kasutamise soov kooskõlasta eelnevalt autorendifirmaga.

Autosse ja hääled sisse!

Foto: Jaanus Ree / Visit Estonia

Majutusasutused

Eesti suuremate linnade hotellides ja uuemates majutusasutustes on teeninduse tase kõrge ning reeglina on olemas vajalikud teenused ja kohandatud ruumid liikumispuudega inimestele. Ent kuulmispuuetega inimeste teenindamiseks näiteks äratusel või hädaolukordades enamasti kohandused puuduvad, v.a. Hiltoni hotell Tallinnas.

Kindlasti anna kõigist oma soovidest teada juba tuba broneerides – vajadusel saab hotellipersonal vajalikke ettevalmistusi teha. Kohandatud tuba tasub broneerida aegsasti, sest isegi suuremates hotellides on vastavaid tube vaid 1-2. Väikemates majutusasutuses ligipääsetavad numbritoad enamasti puuduvad.

Toitlustusasutused ja poed

Suuremad kaubanduskeskused ja toidupoed on kohandatud liikumispuudega inimestele, samuti on olemas spetsiaalsed invatualetid. Väiksemad poed ja söögikohad ei ole sageli ratastoolikasutajatele ligipääsetavad, puuduvad ka vastavad tualettruumid. Seetõttu tasub enne külastust uurida, kas ruumid on ligipääsetavad. Toitlustusasutused, poed ja teised ühiskondlikud asutused peavad lubama nägemispuudega inimesel liikuda siseruumides koos juhtkoeraga.

Toitlustusasutust külastades teavita vajadusel personali oma erivajadustest, sh näiteks võimalikest allergiatest või muust toitumisega seonduvast.

Mõnusalt süüa saab Eestis pea kõikjal

Lime Lounge

Foto: Danel Rinaldo / Visit Estonia

Meelelahutusasutused (muuseumid, kinod, teatrid jms)

Eesti populaarsemad muuseumid on ratastoolis ligipääsetavad, näiteks KUMU ja Lennusadam Tallinnas või Eesti Rahva Muuseum Tartus. Väiksematesse muuseumidesse, sh ajaloolistesse hoonetesse ei ole ratastooliga ligipääsetavus enamasti tagatud, samuti ei ole muuseumi eksponaatide osas üldiselt kohandusi nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Kinosaalide ligipääsetavus puuetega inimestele on Eestis ebaühtlane. Osa kinosaalides on esirea keskmised pingid eemaldatud. Need on mõeldud ratastoolile, et sa saaksid istuda oma kaaslase kõrval. Ka on pimedate juhtkoerad üldjuhul kinosaali lubatud. Täpsemate võimaluste kohta tasub uurida juba konkreetsest kinost.

Erivajadustega teatrikülastajatel tuleb hiljemalt etendusele eelneva tööpäeva jooksul pöörduda teatri peaadministraatori või teenindusjuhi poole, et neile oleks tagatud kõik tingimused meeldiva teatrielamuse saamiseks.

Kuulmispuudega inimestele on osadesse teatritesse paigaldatud induktsioonsilmus (Vanemuine, Tallinna Linnateatri Põrgulava, Eesti Draamateatri suur ja väike saal, Ugala). Eesti Draamateatris on individuaalsed induktsioonsilmused. Nende kasutamiseks pöördu teatri personali poole. Rahvusooper Estoniasse on paigaldatud lava kohale ekraan, kust saab lugeda võõrkeelse etenduse eestikeelset tõlget.

Eesti Rahvusooper

Foto: Jürgen Voolaid / Visit Estonia

Hea ülevaate puuetega inimestele mõeldud kultuuriasutuste soodustuste ja ligipääsetavuse kohta leiad Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt.

Loodusturism

Eestis on mitmeid põnevaid matkaradu, mida saavad külastada ka liikumispuudega inimesed. Hea ülevaate ligipääsetavatest matkaradadest ja lõkkekohtadest leiad Riigi Metsamajandamise Keskuse kodulehelt.

Kust leida abi reisi planeerimisel?

Eesti on küll väike, kuid ligipääsetavus on piirkonniti väga erinev. Oma reisi planeerimisel soovitame sul võtta ühendust piirkondliku turismiinfokeskusega, kust leiad infot ligipääsetavate turismiatraktsioonide, majutusasutuste, üldkasutatavate tualettide, transpordi, vajalike kontaktide jpm kohta.

Viimati muudetud: 21.11.2017

Teema: Tallinn, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Saared, Põhja-Eesti, Reisieelistus

Soovitame