Kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene president Lennart Meri Tallinna lennujaama tualetis omal ajal pressikonverentsi pidas, viitas ta asjadele, mida peaks Eesti kaasaaegsemaks tegemiseks muutma. Eesti esiväravat – Tallinna lennujaama – on vahepeal juba mitmeid kordi edukalt renoveeritud. Tulemuseks on 2018. aastal saadud parima väikelennujaama tiitel. Eesti peamine õhuvärav on tõesti ilus, kodune ja hubane.
Lisaks suurele aknale Euroopasse on Eestis aga veel kümneid ja kümneid väikelennujaamu, poolmetsikuid murumaandumisradasid ehk pisikesi pööninguaknaid, mille kaudu Eestit tutvustada.
Seitse regionaalset lennujaama
Eestis on seitse regionaalset lennujaama: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Ruhnu, Kihnu.
Sihtkoht EETN (Tallinn) – lummab külastajaid UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud keskaegse vanalinna, vaheldusrikaste linnaosade ja rikkaliku linnaloodusega.
Sihtkoht EETU (Tartu) – Euroopa Kultuuripealinn 2024, tudengi- ja vaimulinn, mis pakatab innovaatilistest ideedest.
Sihtkoht EEPU (Pärnu) – Eesti suvepealinn, kus laiuvad võrratud liivarannad. Sealsed spaad, restoranid ja teater loovad elamusi aastaringselt.
Sihtkoht EEKE (Kuressaare) – päikselisim sihtkoht Eestis lõputu rannajoone ja rohkete spaadega.
Sihtkoht EEKA (Kärdla) – suuruselt teine Eesti saar, kus maandudes ootab kõiki maitsev Roograhnu pitsa. Võrratu loodus ning tuletornid loovad elamusi aastaringset.
Sihtkoht EERU (Ruhnu) – väikesaar, millele jõuab päevas mitu korda jalgrattaga tiiru peale sõita ning vahepeal saab end kohalikes kohvikutes hõrkude roogadega turgutada lasta.
Sihtkoht EEKU (Kihnu) – väike, aga võimas sihtkoht võrratute randade ja rikkaliku kultuuripärandiga – inimesele, kes hindab privaatsust.
Väiksemad lennuväljad
Lisaks seitsmele eelmainitud lennujaamale on Eestis veel hulgaliselt väiksemaid lennuvälju. Neist aktiivseimad asuvad Raplas Kuusikul, Võrus Ridalis ja Koigis Nurmsil. Kõik kolm eelmainitud lennuvälja pakuvad võimalust elamuskogemusele õhus, seda näiteks langevarjuhüpete ja purilendude näol. Samas on lennurajad piisavalt korralikud, et võimaldada eralennukiga saabuvatel reisijatel seal maanduda. Vaja oleks vaid leida lahendus küsimusele: kuidas lennurajalt edasi saada? Kas selleks on auto- või rattarent, sõidujagamisteenus või midagi muud? Hetkel neid võimalusi napib. Siinkohal on soovitus kõigile erapilootidele kasutada vastrenoveeritud Pärnu lennujaama. Sealt on võimalik ka talvel kasutada jätkulennuna Ruhnu saare regulaarliini.
Vähem aktiivsed, ent suure potentsiaaliga regionaalsed sihtkohad, kus lennuplats vajaks rahasüsti, on veel näiteks Narva, Jõhvi, Viljandi ja Rakvere. Need sihtkohad on oma rikkaliku kultuuri ja ajaloo poolest atraktiivsed paigad, kui vaid lennuvälja infrastruktuur meelitaks ka lennuturiste sinna kohale. Kõigis neis kohtades on lubatud oma vastutusel maandumine.
Atraktiivsed paigad on näiteks Ida-Virumaal asuv Jõhvi lennuväli, Viljandi linnast 5 km kaugusel asuv Päri küla lennurada, mida haldab Viljandi Lennuklubi, Karksi lennurada, Tartu ja Eesti Lennundusmuuseumi maandumisrada, Võru Ridali lennurada oma lisateenustega ja paljud teised. Eriti mõnusaks avastuseks on meie väikesaarte lennujaamad. Selliseid visuaallennujaamu, mis ei ole varustatud raadionavigatsiooniseadmetega ning kus õhusõidukite maandumine ja start toimuvad visuaallennu reeglite kohaselt, on Eestis veel palju.
Eestisse saabumine ja lahkumine oma eralennukiga
Muidu igati regulatsiooniderohke lennundusmaailm paistab Eestis silma sellega, et ranged regulatsioonid väikelennujaamade külastamiseks üldiselt puuduvad. Lennutegevus toimub oma vastutusel. Kogu lennutegevus Euroopa Liidus ja Schengenis on ülimalt lihtne ja selge igale piloodile.
Esimene maandumine ja lõplik väljalend Eesti territooriumilt, juhul kui lennatakse väljaspool Eestit, on reglementeeritud, kuna tegemist on tolli- ja piiritsoone puudutavate toimingutega.
Esimene maandumine ja lõplik lahkumine Eesti territooriumilt peab toimuma rahvusvahelises lennujaamas, kus toll on kohal, välja arvatud juhul kui on erandina eelnevalt kooskõlastatud luba Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Ka sellised erandid võiksid olla ülimalt lihtsad, peab vaid oskama õigest kohast küsida.
Siselennud Eestis eralennukiga: mida tähele panna
Kui on aga juba korra Eestisse saabutud, siis kohalike lennujaamade vahel siselendude teostamiseks on vajalikud järgnevate infoallikatega tutvumine*:
- Lennuvälja asukohaindeks ja nimi
- Lennuvälja geograafilised ja administratiivandmed
- Lennuvälja tööajad
- Käitlusteenistus- ja seadmed
- Kliendi- ja reisijateenindus
- Pääste- ja tuletõrjeteenindus
- Sesoone kasutatavus ja puhastamine
- Perroonide, ruleerimisteede jms andmed
- Maapealse liikluse juhtimissüsteem ja märgistus
- Lennuväljatakistused
- Meteoroloogiline info
- Raja füüsikalised andmed
- Deklareeritud distantsid
- ATS õhuruum
- ATS sidevahendid
- Kohalikud lennuvälja eeskirjad
- Müravastased protseduurid
- Lennuprotseduurid
- Lennuvälja kaardid
*Andmed pärinevad Eesti AIP´ist (kohustuslik lennuinfo infokogumik).
Miks Eestisse ja Eestis väikelennukiga lennata?
Eestis on metsik ja eriline floora ning fauna. Mõnele n-ö „põllulennujaamale“ oma eralennukiga maandumine teeb selle põnevaks ja seiklusjanu kustutavaks sihtkohaks. Üldiselt on selliste väikelennujaamade läheduses huvitavad vaatamisväärsused, kultuurikantsid ja muu ainult Eestile omane ajalooline ja mitme kultuurikihiga miljöö.
Parim ja kiirem infovahetuskanal, mis erapilootide vahel toimib ja mille kaudu Eesti erapiloodid saavad väljaspoole Eestit abiks olla on Eesti Erapilootide Liit. Kõikide küsimuste korral, mis puudutavad Eestisse erapiloodina lendamist soovitame pöörduda www.pilots.ee.
