Eesti gastronoomiline kultuur on olnud tõusuteel juba aastaid ja muutunud rahvusvaheliselt gurmaanide huviorbiidiks. Huvitava käekirjaga kokad üle Eesti taasavastavad ja tõlgendavad vanu traditsioone omamoodi ja uue nurga alt. Põhja-Euroopa restoranijuht White Guide tõi hiljuti välja lausa 70 Eesti restorani, mis on väga heal tasemel. Viis nendest kuuluvad kulinaariamaailma absoluutsesse tippu.
Eestis on palju tipptasemel kokkasid, kelle toitu tullakse nautima ka mujalt maailmast.
Pilt: Alexander Gu, Visit Estonia
Kolmandat korda toimunud joogivõistlust korraldab Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon: joogid jagati erinevatesse kategooriatesse (alkoholivabad, õlu, vein, vahuvein, džinn, liköörid jne.), igaühte neist hindab 8-12 inimest. Kategooria parim jook saab kuldmedali, teised heaks hinnatud kandidaadid hõbemedali.
Kategooria – õlu
Käsitööõlled on endiselt kuum teema. Selles sektoris on viimastel aastatel tulnud juurde veelgi uusi tegijaid – eksperimentaalpruulikodasid-, mis pakuvad ka degusteerimistuure. Näiteks Pärnus Pernaueri õlletehas, Sakus Õllenaut õlletehas, Tallinnas Põhjala õlletehas ning Haapsalus SNCO Pruuli ja KOLK pruulikoda. Siiski pole ka tavaõlled tarbimishuvi kaotanud.
Õllekultuuri eestvedajad on käinud välja huvitava idee – ära vali söögi kõrvale sobivat õlut, vaid kõigepealt vali välja õlu ja seejärel mõtle sinna juurde sobiv toit. Mõttel on jumet.
Põhjala õlletehases Tallinnas...
... on ka avar "Tap Room", kus saab mitte ainult proovida erinevaid õllesid, vaid ka näksida tõeliselt maitsvaid BBQ roogasid!
Foto: Renee Altrov, Visit Estonia
Et oleks lihtsam orienteeruda, jagame ka siin Eesti Õlletootjate Liidu kodulehel ilmunud selgitusi erinevate õlleliikide kohta.
- Kerged, pehmed lager-õlled. Need on head januõlled, suhteliselt iseloomutud, nii et nende juurde sobiks midagi teravamat, vürtsikamat. Ka kuuma ja päris tulist toitu võiks soovitada.
- Nisuõlu. Selle õlle omapärast pärmimaitset ei tohiks alla suruda. Seepärast võiks juurde näksida midagi pehmemat, kergemat, nt mahedat juustu. Ka grillitud köögivilju või kergemat kanarooga.
- Saksa-tüüpi pilsner-õlled. Iseloomulikult tugev humalamaitse võib jääda domineerima väga paljude toitude puhul. Tasakaalu saavutamiseks võiks kõrvale pakkuda kõiksugu marineeritud toite (nii liha, kana kui kala), ka suitsetatud road on sobivad.
- Porter. Magusamate porterite kõrvale sobib suurepäraselt võtta midagi magusat: shokolaadi, puuviljadesserte, kooke jms.
Vaatame üle õllekategooria võitjad:
- Parim alkoholivaba õlu – Õllenaut Kaineken Suitsu Porter
Hõbemärgi teenis Õllenaudi Kaineken IPA. - Parim pilsner ja laager-tüüpi õlu – Üdruma Lager
Hõbemärgi teenisid Anderson Beer'i Funk Soul ja Hopsteri Pilsner. - Parim puuviljade-marjadega pruulitud õlu ja sour-tüüpi õlu – Pühaste Pruulikoja Smoothie Loops
Hõbemärgi teenisid Tankeri Pruulikoja Black Currantine BA ja Hopsteri Frida, Tropical Witbier. - Parim eripruul ja tume õlu – Aablu Päkabokk – Winter Bock
Hõbemärgi teenisid A. Le Coq'i XMAS Beer ja Pühaste Pruulikoja Sanctum Cocos BA
Käsitööõllede degusteerimistuurid muutuvad Eestis järjest populaarsemaks. Selliseid ringreise pakuvad Pärnus Pernaueri õlletehas, Sakus Õllenaut õlletehas, Tallinnas Põhjala õlletehas ning Haapsalus SNCO Pruul ja KOLK pruulikoda.
Pilt: Alari Teede
Eesti kui veiniriik
Vein on suuresti Vahemeremaade sünonüümiks, kuid ka Eestis pole see joogikategooria mitte millegi poolest kehvem. Suurepäraseid puuvilja- ja marjaveine toodeti siin juba keskajal. Veinitootjaid lisandub praegu nagu seeni pärast vihma. Paljudel väiketootjatel on väga kõrge kvaliteediga veinid ja neid toodetakse vaid piiratud koguses – seega müüvad tootjad neid ise ja suurde jaeketti jõuavad need müügile harva.
Veine toodetakse Eestis nii sõstardest, pihlakatest, rabarberist, võililledest ja ka viinamarjadest. Toorainet on rohkelt ja seetõttu on öeldud, et meie veinikultuur on isegi rikkalikum kui vahemeremaades, kus peamiselt on sisendiks viinamari.
Kas teadsid, et Eestis on olemas isegi Veinitee. Võrgustik, mis ühendab erinevaid veinitootjaid ja -talusid, kuhu saab külla minna veine ostma, degusteerima ja vaatama, kuidas neid seal valmistatakse. Veinitee tuuri võid võtta ette ka omal käel.
Veinikategoorias tunnustati järgmisi tegijaid:
- Parim mulliga vein – Jaanihanso HQ Brut 2017
Hõbemärgi teenis Murimäe Veinikeldri karusmarja vahuvein Vikker. - Parim hele vein ja segud pihlakaga – Uue-Saaluse Veinitalu kuiv viinamarjavein 2020 Solaris
Hõbemärgi teenisid Valgejõe Veinivilla Meistri kibuvitsavein ja 2017. aasta Valgejõe Pihlakavein. - Parim tume vein – Murimäe Veinikeldri poolmagus kuslapuuvein Ukulele
Hõbemärgi teenisid Järiste Veinitalu puuvilja-marjavein Duende 2019 ja Murimäe Veinikeldri kuiv arooniavein Aroveina.
Alkoholivabad joogid
Populaarsust on kogunud alkoholivabade käsitööjookide tootmine: sealt leiab nii mahlasid, limonaade, toonikuid jms. Huvitavamatest koostisosadest tasub välja tuua Saaremaa jõulukuused, millest valmib maitsev toonikuvesi.
- Parim alkoholivaba jook – limonaadid – Ingel naturaalselt fermenteeritud ploomi-kardemoni limps
Hõbemärgi teenisid Anderson Beer'i humalalimonaad Basiil Udus ja Pühaste Pruulikoja Vulinaad punase ploomi ja kerge ingveriga. - Parim alkoholivaba jook – toonikud ja energiajoogid – Parc Tonic Herbal
Hõbemärgi teenisid Lahhentagge EstonicSoda Juniper & Mandarin ja Punch Club'i Passionfruit & Mate energiajook. - Parim muu jook (alkoholiga ja ilma) – Lumiorav kerge mulliga vesi
Hõbemärgi teenisid Liviko Ginger Duke ingverijook, Põhjaka Viinaköögi Glögi, Metakori alkoholivaba Haldjanaps musta leedri marjadest ja õitest ning Natural Chaga Chögi.
Eesti džinnid on hinnatud ka mujal maailmas
Junimperiumi piiritusetehases saab proovida omapäraseid kokteile, teha giidiga ekskursiooni ja tutvuda džinni tootmise ajalooga.tootmise ajaloos.
Pilt: Alina Biriuk, Visit Estonia
Näib, et Eestis on džinn pudelist välja lastud ja tagasi seda enam ei topi. Väikese sõnamängu sisuks on siis see, et mõned aastad tagasi käis Eestist üle justkui džinnirevolutsioon – nii väike- kui suurtootjad tulid välja oma käsitööjookidega, maitsed timmiti ideaalseni, lisati huvitavaid koostisaineid jne. Selle tulemusel on mitmed Eestis tehtud džinnid saanud auhindu ka väljaspool piire.
Möödunud aastal toimus Londonis The World Gin Awards konkurss, kus Sloe Gin kategoorias tuli võitjaks eestimaine Junimperium Distillery käsitöödžinn. Junimperiumi tootmishoones saavad külastajad proovida omapäraseid kokteile, teha giidiga ekskursiooni ja tutvuda džinni tootmise ajalooga.
Parim Jook konkursil said auhinna järgmised džinnid:
- Parim London Dry Gin – EBD Group'I Atla London Dry Gin
Hõbemärgi teenisid Liviko Crafter's London Dry Gin ja Tohi London Dry Gin Ginger & Sischuan Pepper. - Parim Dry ja erilise kangusega džinn – Junimperium Navy Strength Gin
Hõbemärgi teenisid Moe Peenviinavabriku Mohn Poppy Gin ja Põhjaka Viinaköögi Gin No 57. - Parim erilise maitsega džinn – Junimperium Sloe Gin
Hõbemärgi teenisid Altia Eesti Saaremaa CUR Gin ja Distilliriumi Never Married Gin
Nüüd läheme vägagi magusaks – võtame ette liköörid
Likööre võib jaotada kahte gruppi: kanged ja lahjad (kangus alla 30%). Selle joogi valmistamiseks lisatakse alkoholile (selleks võib olla näiteks brändi, konjak, grappa jne.) suhkur ja maitseks puuvilja- ja marjamahla, taimeleotisi või vürtse.
Vast kõige kuulsam liköör on Eestis Vana Tallinn. Livikosse, kus see jook valmib, saab minna ringkäigule, külastada interaktiivset muuseumit ja õppida valmistama kokteile. Seega pole üllatuseks, et Parima Joogi likööri kategoorias võidutses seesama Vana Tallinn.
- Parim liköör – Liviko Vana Tallinn 40
Hõbemärgi teenisid Lahhentagge Gin Liquour ja Allikukivi Veinikoja Pauliine liköör.
