Eesti lihavõttetraditsioonid – vana kohtub uuega

Foto: Arne Ader

Eesti lihavõttetraditsioonid – vana kohtub uuega

Lihavõttepühad tähistavad Eestis kevade algust ning on pidustuste ja traditsioonide aeg. Mõningaid 19. sajandist pärit traditsioone järgitakse tänaseni!

Eestis nimetatakse lihavõttepühi mitut moodi: ülestõusmispüha, lihavõtted (viitab otseselt liha söömisele, mis tähistas paastu lõppu), munadepüha, kiigepühad (viitab traditsioonile kiikuda esimesel ülestõusmispühal suurtel puidust külakiikedel).

Traditsiooniline Eesti külakiik

Eestlased, nii noored kui vanad, on siiani traditsioonilistesse külakiikedesse kiindunud.

Foto: Sven Zacek

Esimest ülestõusmispüha tähistatakse Eestis tavaliselt pika lõuna, munade värvimise ja traditsioonipärase lihavõttemunade jahiga. Munade kaunistamine on väga levinud, tavaliselt värvitakse mune looduslike värvainetega, nagu näiteks sibulakoorte või punapeedimahlaga, ning pannakse seejärel korviga lauale kaunistuseks. Päris munade olemasolu laual on äärmiselt oluline söögijärgse munakoksimisvõistluse jaoks, mille käigus selgub igal aastal uus meister. See on lihtne, koksite oma muna otsa vastu vastase oma ning võidab see, kelle munakoor jääb terveks!

Paljud tänaseni järgitavad lihavõttetraditsioonid pärinevad vanarahva traditsioonidest. Vähemlevinud munaveeretamise eesmärk on sama, mis munakoksimisel: vastase munakoore lõhkumine. Muna veeretatakse mööda liivakuhjatist alla eesmärgiga teistele munadele pihta saada. Kaldtee keerukusaste on täielikult Teie endi otsustada. Võidab inimene, kelle muna jääb terveks!


Kevadpüha

Eesti kevad

Foto: Anneli Tandorf

Eesti rahvakalendris jääb kevadpüha 16. märtsi ja 20. aprilli vahele lihavõtetele eelnevale nädalale. See nädal oli oluline majapidamistööde tegemiseks, nagu näiteks suurpuhastuse läbiviimiseks peale pikka talve. Antud nädala ilma järgi võis ennustada ilma kogu suveks. Kui sadas vihma, siis järgnes sellele märg suvi, ning kui esines udu, siis oli oodata kuuma suve.


Suur neljapäev ja suur reede

Suurt neljapäeva peeti poolpühaks, mille käigus valmistuti suureks reedeks. Söödi kergemaid eineid, näiteks suppi. Söödud supid võisid piirkonniti erineda, kuid üks asi oli kindel: kõik puhkasid suurel reedel. Oli väga harv juhus, kui keegi sel päeval üldse kodust väljagi läks.

„Suur reede on niivõrd oluline püha, et isegi sipelgas ei lahku pesast ning leht ei lange puult."
- Eesti Rahvakalender


Esimene ülestõusmispüha

Esimene ülestõusmispüha oli sarnaselt tänapäevaga väga pidustusterohke. Sel päeval vahetati tavaliselt mune või anti neid kingiks. Noored inimesed said lähedalasuva külakiige juures kokku ning tüdrukud andsid poistele kaunistatud lihavõttemunad tänutäheks selle eest, et nood ehitasid kiige, millel nad sellele järgnevalt veetsid oma pärastlõuna. Inimesed kogunesid oma kodudes või kohalikus kõrtsis ning vahetasid kingitustena mune. Mune kasutati ka toitudes, enamasti munavõi ja munamäärdena.


Munade värvimine

Kuigi paljude poest ostetud värvide kasutamine võib olla lihtsam, on looduslike värvide kasutamine sellegipoolest veel tänapäeval väga levinud. Eesti rahvakalendri kohaselt olid erinevatel värvidel erinevad tähendused: roosa iseloomustas leebust, roheline lootust, sinine truudust, kollane valelikkust ja roheline tasakaalu. Tüdrukud lasid poistel valida endale lihavõttemuna ning said seejärel nende valikust sõltuvalt hinnata nende iseloomu.

Lihavõttetavad ja kevadised traditsioonid varieerusid erinevates Eesti piirkondades. Mõningaid neist vanadest lihavõttetraditsioonidest tähistatakse igal aastal Tallinnas Vabaõhumuuseumis. Lisaks võite külastada Setomaad Lõuna-Eestis, et õppida ka nende tavasid paremini tundma.

Allikas: Eesti Rahvakalender II, koostanud Mall Hiiemäe, Tallinn: Eesti Raamat, 1981.

Viimati muudetud: 22.10.2018
Soovitame