Üks esimesi küsimusi, mida tavaliselt Eesti kohta küsitakse, on: "Mis keelt seal räägitakse?". Eesti keel on Euroopa keelte hulgas üsna ainulaadne, kuuludes koos soome ja ungari keeltega soome-ugri keelerühma. Meil on riiklik keelestrateegia, keeleauhind ja emakeelepäev. Eesti keel on eestlase identiteedi keskmes.
Eesti keel on üks umbes 7000 keelest maailmas, seda peetakse raskeks aga ka üheks ilusaimaks keeleks. Meloodilist ja laulvalt kõlavat keelt räägib emakeelena kogu maailmas kõigest ca 1,1 miljonit inimest. Aastast 2004 on eesti keel ka üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Eestlased on varasemalt oma keelt nimetanud maakeeleks, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Nimetust "eesti keel" hakkas 19. sajandi keskpaigas propageerima Johann Voldemar Jannsen, kasutades üleminekuvormina ka väljendit "eesti maakeel".
Eesti keelel on kaks suuremat murderühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded, kuid mõned allikad eristavad kolmandana kirderanniku murded. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks - laiema paikkonna, kihelkonna või küla nime järgi. Kaasajal on aga murdeerinevused tugevasti taandunud.
Tänapäeval on lõunaeesti murretest suurima kõnelejate arvuga Võru murre ehk võru keel. Setu keelt peetakse lingvistiliselt aga võru keele variandiks.
Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud täpitähed õ, ä, ö ja ü. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Et vastav pikkusaste annab sõnale hoopis erineva tähenduse, teeb keele õppimise raskeks.
Eesti keeles on palju laensõnu, aga ka tuletisi ja liitsõnu. Keelel on palju keerdkäike ja võimalik on ehitada peadpööritavalt pikki liitsõnu, näiteks 24-täheline "kuulilennuteetunneliluuk". Mujalt üle võetud sõnad meenutavad, mida, kellelt ja millal me uut teada oleme saanud.
Silmatorkav eesti keele eripära on käänete rohkus, mille õppimine on võõramaalaste jaoks keeruline. Tartu Ülikooli lehel ilmunud artiklis öeldakse, et isaks kooligrammatikates toodud 14 käändele käitub käändetaoliselt veel ti-lõpuline distributiiv, mida võiks nimetada jaotavaks käändeks (Käin hommikuti jooksmas.), prolatiiv ehk läbiütlev (maitsi, meritsi, telefonitsi, meilitsi) või vana käändejäänuk instruktiiv ehk viisiütlev, millel peale keeleajaloolisi seiklusi (nt sõnalõpulise n-i kadu) päris oma lõppu enam polegi: palja jalu, omapäi.
Mõnikord on vaja leida uusi vasteid populaarsetele võõrsõnadele või keeleliselt kohmakatele väljenditele. Selleks on korraldatud maailmas ainulaadne ettevõtmine – sõnavõistlus Sõnaus – millest rahvas on alati aktiivselt osa võtnud. Selliselt leitud sõnad on taidlus (enne kunstiline isetegevus), pardel (enne elektriline habemeajamismasin), üleilmastumine (enne globaliseerumine) ja lõiming (enne integratsioon), tujuk (emotikon), haaksõna (hashtag) jpm. Loe lähemalt siit.
Milline on kõige eestilikum sõna? 2019. aastal Eesti Rahvusringhäälingu keelealgatusega valiti kõige eestilikumaks sõnaks "sõnajalaõis". Esiviisikusse kuuluvad ka öö, kullakallis, pööriöö ja kurat.
