Üks esimesi küsimusi, mida tavaliselt Eesti kohta küsitakse, on: "Mis keelt seal räägitakse?". Eesti keel on Euroopa keelte hulgas üsna ainulaadne, kuuludes koos soome ja ungari keeltega soome-ugri keelerühma. Meil on riiklik keelestrateegia, keeleauhind ja emakeelepäev. Eesti keel on eestlase identiteedi keskmes.
Eesti keelt peetakse üheks raskemaks keeleks, aga ka üheks ilusamaks. Seda meloodilist ja laulvalt kõlavat keelt räägib emakeelena kogu maailmas kõigest ca 1,1 miljonit inimest. Aastast 2004 on eesti keel ka üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Eestlased on varasemalt oma keelt nimetanud maakeeleks, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu. Nimetust "eesti keel" hakkas 19. sajandi keskpaigas propageerima Johann Voldemar Jannsen, kasutades üleminekuvormina ka väljendit "eesti maakeel".
Eesti keelel on kaks suuremat murderühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded, kuid mõned allikad eristavad kolmandana kirderanniku murded. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks - laiema paikkonna, kihelkonna või küla nime järgi. Kaasajal on aga murdeerinevused tugevasti taandunud.
Tänapäeval on lõunaeesti murretest suurima kõnelejate arvuga Võru murre ehk võru keel. Setu keelt peetakse lingvistiliselt aga võru keele variandiks. Kirjakeelest kõige erinevam ongi Võru murre, sh setu murrak.
Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud täpitähed õ, ä,ö ja ü. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Et vastav pikkusaste annab sõnale hoopis erineva tähenduse, teeb keele õppimise raskeks.
Eesti keeles on palju laensõnu, aga ka tuletisi ja liitsõnu. Keelel on palju keerdkäike ja võimalik on ehitada peadpööritavalt pikki liitsõnu, näiteks 24-täheline "kuulilennuteetunneliluuk". Mujalt üle võetud sõnad meenutavad, mida, kellelt ja millal me uut teada oleme saanud.
Mõnikord on vaja leida uusi vasteid populaarsetele võõrsõnadele või keeleliselt kohmakatele väljenditele. Selleks on korraldatud maailmas ainulaadne ettevõtmine – sõnavõistlus – millest rahvas on alati aktiivselt osa võtnud. Selliselt leitud sõnad on taidlus (enne kunstiline isetegevus), pardel (enne elektriline habemeajamismasin), üleilmastumine (enne globaliseerumine) ja lõiming (enne integratsioon).
Milline on kõige eestilikum sõna? 2019. aastal Eesti Rahvusringhäälingu keelealgatusega valiti kõige eestilikumaks sõnaks "sõnajalaõis". Esiviisikusse kuuluvad ka öö, kullakallis, pööriöö ja kurat.
Oled sa õige eestlane? Pane oma eesti keele oskus proovile veebimängus, mis kuulab su hääldust ja arvutab välja eestluse protsendi. Kuigi mäng pole mõeldud eesti keelt emakeelena kõnelevatele inimestele, on see lõbus ajaviide ka eestlastele.
