Eesti e-eduloo näitus „Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks“ Vabamus

Allikas: Vabamu

Eesti e-eduloo näitus „Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks“ Vabamus

Autor:

Ingrid PiirsaluVabamu turundus- ja kommunikatsioonijuht


Vabamu  näitus „Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks" võtab kokku Eesti digiühiskonna kujunemisloo ja saavutused ning heidab pilgu tulevikku. Mängulise väljapaneku ja kõnekate lugude kaudu püüab näitus vastata küsimusele, miks ikkagi sai just Eestist, endisest põllumajandusriigist, digitaalne ühiskond ning millised uued väljakutsed ootavad meid ees.

Eestlased on digiriigi arengute üle uhked ning armastavad neist ka välismaalastele rääkida. Aga kuidas selline digihüpe kõigest 30 aastaga võimalikuks sai? Miks Eesti? Miks eestlased? Kuidas me seda tegime? Näituse kuraatori Henrik Roonemaa sõnul peituvad meie digiriigi alguse juured sügaval nõukaajal. Aastal 1959 sai Tartu ülikool esimese toasuuruse elektronarvuti „Ural-1" ning seal hakati esimesi programmeerimistunde andma. Sealt edasi algas arvutiõpe 1965. aastal ka Nõo keskkoolis, kus kasvas tugeva reaalainete ja arvutiõppe toel üles põlvkond noori, kes juba nõukaajal leiutasid puhtalt entusiasmist seadmeid, mis olid ainulaadsed terves maailmas.

Nn lehmamasin

Foto: Vabamu


Näiteks tegi 1970ndate lõpus tuntud piimandusteadlane Väino Poikalainen Eesti Põllumajanduse Akadeemia Eerika katselaboris automatiseeritud lehmade söötmise süsteemi. Masin juhtis lehmade konveierit laudas ja väljastas lehmadele individuaalselt määratud söödakoguseid. Mõni aasta hiljem oli süsteem juba juhtmevaba, nii et lehm sai ise vabalt jalutada söödaküna juurde, tema kaelas olev andur andis arvutile juhtmevabalt teada, millise loomaga tegu, ja arvuti kaalus välja sobiva koguse sööta.

Teine tore näide pärineb 1980ndate lõpust, kus kolm Eesti meest tegid omale ise Juku arvutid, sest poest neil seda osta ei õnnestunud. Kokku tehti kolm arvutit, millest ühte näeb ka näitusel.


Isevalmistatud Juku arvuti

Foto: Vabamu

Aja kulgedes viis üks asi teiseni ja kui Eesti taasiseseisvus, said hoo sisse nii arvutiõpe kui ka interneti areng. Tulid Tiigrihüpe ja Skype, arvutikasutus sai valdavaks, arenesid era- ja avaliku sektori digiteenused jne.

Digiareng ei ole aga veel lõppenud. Vabamu näitusel saab vaadata ka tulevikku ning mõtiskleda, kuhu meie digiriik edasi areneb, ning uudistada lahendusi, mille kallal töötavad tänapäeva digigeeniused.

Kogu väljapanek, mida Vabamus saab külastada 19. novembrist 2021 kuni 23. oktoobrini 2022, pakub põnevaid fakte ning avastamist jagub seal nii suurtele kui väikestele.


Näituse kuraator Henrik Roonemaa ja strateegiajuht Karen Jagodin

Foto: Vabamu

Meie digiriigi lugu pole keegi varem nii kompaktselt kokku võtnud. Võib-olla pole selleks ka siiani vajadust olnud. Nüüd aga on kasvanud peale terve põlvkond noori, kelle jaoks on vaja see ajaloo-osa ära kaardistada. Näitusega tahab Vabamu näidata noortele, et sellises riigis nagu Eesti, kus on nii vähe piiranguid ja nii palju võimalusi, võib igaühest saada tuleviku digigeenius.

Viimati muudetud: 09.11.2021

Teema: Kultuur ja Ajalugu, Üritused