Eesti allikad, mis tervendavad ja on lihtsalt väga ilusad

Allikas on selline väike vaatamisväärsus, kuhu võib sisse põigata ka korraks. Võta see aeg, kasta end märjaks ja mõtle sellele, kuidas vanad eestlased sinna varandust peitsid. Just need on Eesti ilusaimad allikad.

Sõnal "allikas" on väga mitmetähenduslik sisu. See tähendab kohta, kus vesi maapinnale tuleb, kuid see kannab endas ka märksõnu nagu algus, vägi, puhtus, värskus, jahedus, tervis jne. Vanasti usuti, et allikatel on maagiline jõud meid ravida. Tänapäeval oleme maagia usaldanud Harry Potterile – muudes küsimustes sooviks ikka teaduslikku seletust. Ja allika puhul on seda uuritud.

Allika puhtus on tugevalt seotud inimtegevusega ja loodushoiuga. Selleks, et allikas oleks puhas ja joogikõlbulik, on vaja toimivat ökosüsteemi. Vesi puhastub haruldaste kooslustega allikasoodes või puutumata loodusmetsades.

Kraavide kaevamised, kuivendamised ja metsaraied on teinud aga oma töö – mõnes kohas pole allikavee joomine enam niivõrd soovitatud kui vanasti. Siiski ei tasu pead norgu lasta, sest maapeale tuleva vee külmus ja (küllaltki) puhas koostis on endiselt näole panekuks vägagi kasulik – puhastab naha ja parandab mikrovereringet. Vana eesti tarkus soovitab mündilt hõbeda maha kraapida, allikavette panna ja seejärel seguga silmi loputada.

Eestlaste arvates oli igal pool peidus varandus

Usuti, et varandus on peidetud vikerkaare otsa alla, siis virvatulukeste juurde ja ilma ei jäänud sellest legendist ka allikad. Muuhulgas tähendandas allikas vanadele eestlastele püha paika, sest see näis täitsa müstiline olevat, kuidas maa seest lihtsalt puhas vesi välja voolab. Selle eest oldi väga tänulik ja allikate juures hakati pidama riitusi, ohverdusi ja ennustama või otsima abi kadunud inimese leidmiseks.

Eestis on tuhandeid allikaid, milles suurem osa toob sekundiga pinnale märkimisväärses koguses põhjavett. Ehkki mõne allika puhtuse on teadlased küsimärgi alla pannud, leidub endiselt entusiaste, kes allikatel pudeleid täitmas käivad ja seda kodus joogiveeks kasutavad. Kusjuures vee maitse sõltub mineraalainete kogusest maapinnas.

Kas oled näinud Eestis türkiissinist vett?

Olenevalt maapõues olevate kivimite iseloomust ja keskkonnast, on allikad Eestis erinevat värvi.
Põhja-Eesti allikad on vägagi atraktiivsed: selge ja sinine vesi, mida põhjustab maapõues olev lubjakivi.Lõuna-Eesti allikad seevastu on rauarikkad ning võivad olla tugeva värvuse ja intensiivse mineraalse maitsega.

Üks ilusamaid allikaid Eestis on Saula Siniallikate ohvriallikad. Ei näe välja nagu oleks tegemist Eesti veekoguga - türkiissinine värvus on lihtsalt lummav.

Pandivere kõrgustiku ümbruses on tuntud kohaks Äntu järved: seal asuv Sinijärv on 8 m sügav ja selge rohekassinise tooniga, mis sulandub hästi rahuliku metsakeskkonnaga.

Ka Kesk-Eestit ümbritsevad suured allikajärved: Sopa allikas on 4,8 meetri sügavusega Eesti sügavaim allikas, mis sisaldab aastakümnete ja isegi sajandite vanuseid puutüvesid, mis on lubjarikkas vees hästi säilinud. Kilomeetri kaugusel asub teine ​​kristallselge allikajärv, suurte kividega Oostriku allikajärv.

Soovid parandada tervist? Siis külasta neid allikaid

Mõned allikad on tuntud oma vee raviomaduste poolest ja tervendava vee kvaliteet on seal ikka ja jälle teaduslikult kinnitatud. Selliseid raviveeallikaid leidub näiteks Pärnumaal Häädemeestel ja Värskas. Ka Kuremäe kloostri vahetus läheduses voolab püha allikas, mis on legendu järgi tervendav ja on väga puhta maitsega. Sinna on ehitatud ka spetsiaalne supelmaja, kus saab end üleni allikavette kasta.

Tuhala Nõiakaev on kindlasti Eesti tuntuim n-ö ajutine allikas: suurvee ajal hakkab kaev vett üle ajama, koguni 100 liitrit sekundis. Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Rohke veega võib kaevust välja lennata ka mõni kala. Räägitakse, et kui see on juhtunud, on ikka leidunud külastajate seas mõni himur härra, kes seda kala kohe kätte püüab saada. Kui sinnakanti minna, tasub ära käia ka matkarajal.

Mõnele allikale omistati vanasti lausa võimeid. Laiuse allikal arvati olevat otsene mõju ilmastikule. Kui valitses põud, hakati allikat hoolega puhastama, vihma perioodil aeti aga allikas rohkem kinni.

Üks tuntumaid allikaid Lõuna-Eestis on kindlasti Taevaskoja Emaläte, mille juures olev porine ja äratambitud äär kinnitab, et inimesed tõesti käivad allikavett võtmas ja sellega nägu/käsi puhastamas.

Siin on rida teisi allikaid, mis on samuti väärt külastamist:

Kärdla arteesiakaevud
Katku allikas
Odalätsi allikad
Prandi allikad ja allikajärv
Rebasmäe allikas
Pae karstiala
Kuimetsa karstiala
Kurisu karstilehter
Hinni kanjon
Sõjatare müürid ja Uku koobas