30 aastat taasiseseisvunud Eestit – tähistame mitmete üritustega!

Allikas: Raigo Pajula, Visit Estonia

30 aastat taasiseseisvunud Eestit – tähistame mitmete üritustega!

20. augustil täitub 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Sel puhul toimub mitmeid eriüritusi ja näitusi, mis tolleaegseid sündmusi meelde tuletavad ja mõtestavad. Mitmesse saad sinagi oma panuse anda.


Pole teab mis uudis, et 30 aasta taguseid aegu nimetatakse ka laulvaks revolutsiooniks. Kooslaulmise tahe ja vägi pole tänaseni kadunud: aastapäeva peamiseks sündmuseks on selgi korral ühislaulmine, mis toimub 20. augusti õhtul nii Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres kui ka Pärnus. Suurimaid üritusi saab vaadata ka ERR vahendusel: kogu pidupäeva programm kestab ligikaudu kuus tundi.


Väljendi "Laulev revolutsioon" mõtles välja eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk.

Pilt: Aivar Pihelgas, Visit Estonia

90ndate alguse sündmused olid kõnekad ja ärevad. Nende meenutamine on huvitav ja nooremale põlvkonnale kindlasti ka õpetlik. Mitmed näitusesaalid on sel aastal iseseisvumise teemad fookusesse võtnud.

Näiteks oodatakse kõiki panustama ERMi filmikogusse oma koduvideotega! Saada või too oma salvestis pere-, argielust või ühiskondlikest sündmustest, mis on üles võetud kindlas ajavahemikus: 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate keskpaigani. Jäta kindlasti ka märge, kes on filmi autor, kus ja millal on filmitud ning mis sündmusega on tegemist.

15. augustil kell 20:00 toimub kontsert ERMi suvelaval, kus astuvad üles armastatud muusikud ja lauljad Mari Kalkun, Mari Jürjens ja VHK keelpilliorkester (dirigent Rasmus Puur). Lisaks esitleb muuseum interaktiivset mängu "Ajarännak 1991", millest saab osa võtta ajavahemikus 6.-16. september 2021. Eriti on oodatud ajarännakust osa saama koolide õpilasi ja õpetajaid.

Kindral Laidoneri Eesti sõjamuuseumis Viimsis näed 20. augustil maastikusõidukite näitust.
Ürituse "Väärikas Land Rover Grand Prix 2021" raames toimub mitmesuguse sõjatehnika demonstratsioon.

Kumus on 90ndatele pühendatud näitus "Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. Aastatel."
90ndad olid kunstis pöördelised ajad: perioodi iseloomustavad katkendlikkus, põlvkondade erimeelsused, uus meedia ja harjumatu kunstipoliitika. Puudus selgus sotsiaalse pöörde ja kunstiväljenduse suhte osas ning tihtipeale ei osatud mõnda kunstitööd mõne kunstisuuna alla paigutada.

Kumu kunstimuuseum

Pilt: Simo Sepp

20. Augustil toimub Palamusel püroetendus "Tuledes Paunvere". Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni Venemaal haaras Eestis võimu Punakaart. Ka Palamuse ei jäänud selle tegevusest puutumata. Sellest vähetuntud ajaperioodist Palamusel on loodud ainukordne heli-, valgus- ja püroetendus, kus kogu sündmustik antakse edasi ilma näitlejateta.

Vabamu läheb tasuta näitusega Eesti tuurile. Üle-eestiline interaktiivne rändnäitus jutustab lugusid Eesti riigist ja demokraatiast ning näitab, mida vabadus on meie jaoks tähendanud ja milliseid arenguid endaga kaasa toonud. Lisaks teadmistele ja põnevatele vaatenurkadele vabariigi taastamisest annab näitus hea emotsiooni, avades raskeid teemasid meelelahutuslikus võtmes. Vaata, millal on näitus sinu kodukandis ja tule osalema.

20. augustil toimub Tallinna Teletornis juba traditsiooniks saanud Perepäev. Muusikaliste etteastetega täidavad lava Pirita ja Viimsi laululapsed. Päeva peaesinejaks on Anne Veski, kes tänavu samuti tähistab oma lavategevuse 40. aastapäeva. Kaitseliit korraldab soomukitega huvisõite ja pakub Airsoft lasketiirus tulistamise võimalust. Samuti korraldatakse üks näidislahing. Uudse atraktsioonina on tasakaalu liin ning huvilistel on võimalik proovida oma tasakaalu võimekust slackline'il kõndides.

17.-21. augustil toimub Narvas Vaba Lava teatrikeskuses festival, kus esinevad väiketeatrid riikidest, kus probleeme sõnavabaduse ja tsensuuriga. Selgub, et see pole ainult idariikide probleem: markantseid näiteid leidub ka mujal Euroopas.

Meenutusi taasiseseisvumise ajast

80ndatel toimus rida olulisi sündmusi, mille koosmõjul taastas Eesti oma iseseisvuse. Suurem rahvuslik ärkamine sai alguse protestiaktsioonist – nimelt oldi vastu fosforiidikaevanduse rajamisele. Sellele järgnes miiting Hirvepargis, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist.

Kuna NSVL ütles selge sõnaga välja, et liiduvabariigid ei suudaks enda majandamisega ise hakkama saada, koostasid neli Eesti majandus- ja ühiskonnateadlast programmi "Isemajandav Eesti", millega see argument kummutati. See andis inimestele lootust, et iseseisvus polegi utoopiline idee.

11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 eestlast ehk ligi kolmandik elanikkonnast. Kogunemisel heisati sadu sinimustvalgeid lippe, lauldi isamaalisi ja rahvuslikke laule. Nii sai laulmisest eestlaste peamine relv vabadusvõitluses. On öeldud, et laulev revolutsioon toimus tänu rahvalaulutraditsioonile, mis eestlastel on sajandeid vana. Rahvuslikku geneetikasse on justkui sisse kodeeritud, et raskel ajal tuleb kokku saada ja häälega oma meelsust väljendada ning lugusid jutustada. Nii ka 80ndate lõpus.

Lisaks ühislaulmistele oli üks olulisemaid rahvuslikku enesekindlust ja ühtsust loonud sündmusi Balti kett. See omapärane demonstratsioon korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval (1989). Pea kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu elanikku ühendasid käed ja moodustasid umbes 670 km pikkuse keti, ühendades pealinnad Tallinn, Riia ja Vilnius.


Rahumeelsest aktsioonist "Balti kett" võttis osa umbes 25% kolme Balti vabariigi elanikkonnast.

Pilt: Jaan Künnap, Wikipedia, litsentsid: CC BY-SA 4.0
Viimati muudetud: 18.06.2021

Teema: Kultuur ja Ajalugu