Sauna-aasta on pühendatud kõigile, kel saun hinges: tuletame meelde (vanad) saunakombed, mõtiskleme saunakultuuri üle ja tõstame fookusesse ettevõtted, kes saunateenuseid ka avalikult pakuvad.
Sauna-aasta eestvedaja on MTÜ Eesti Maaturism.
Korraldajate sõnul on sauna-aasta kutsutud ellu selleks, et edendada tervislikku ja sotsiaalset saunakultuuri.
On hea meenutada, et läbi aegade on saunas – algupäraselt suitsusaunas – ravitud keha- ja hingehädasid, suheldud esivanemate hingedega, kohtutud sõpradega, võetud vastu sünnitusi ja pestud surnuid. Suitsusauna mõte oli ka lasta lahti kõigest vanast.
Statistikaamet lõi vahva ülevaatliku videoklipi sellest, kellel on Eestis saun ja millised on võimalused neil, kes endale sauna sooviks. Vaata videot SIIT.
Vaata sauna-aasta videot:
Sauna-aasta puhul valmis koduleht Sauna2023, kus on üle Eesti kaardistatud ära kõik avalikud- ja rendisaunad – üle 150 sauna ja üle 20 erineva saunatüübi, sealhulgas puuküttega, elektri-, sambla-, turba-, auru-, aromaat-, infrapuna-, soola- ja iglusaunad, parvel ujuvad tünnivannid jpm.
Loe ka seda, milliseid erinevaid saunatüüpe üldse olemas on. Kas oled neid kõiki proovinud?
Lisaks pakuvad paljud kohad üle Eesti saunamehe/saunanaise teenust ning leidub ka ettevõte, kelle kaudu saad saunarituaalide läbiviija enda üritusele kutsuda.
Kas kuulsid, et Anna Hintsi film "Savvusanna sõsarad" võitis USA-s Sundance'i filmifestivalil maailmakino dokfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia.
"Savvusanna sõsarad" on dokumentaalfilm naistest, kes tulevad suitsusauna kokku, jagavad seal oma sügavamaid saladusi ning pesevad maha kehasse kogunenud häbi ja valu. Film tutvustab ka Lõuna-Eesti suitsusaunakombestikku ("savvusanna kombõ"), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Tegemist on esimese Eesti režissööri ja Eesti peatootmises valminud dokumentaalfilmiga, mis jõudis ühele maailma viiest olulisimast filmifestivalist.
Kõige hiljutisem uudis teatab, et Eesti esitab «Savvusanna sõsarad» Oscarile – pöidlad pihku!
Režissöör Anna Hints rääkis saunakultuurist, elust ja suitsusaunast ka Ööülikooli saates. Kuula kindlasti.
Vaata treilerit:
Sauna-aasta puhul on ka mitmed muuseumid üle Eesti võtnud nõuks näidata-tutvustada Eesti saunakultuuri: toimuvad ekskursioonid ja mõnes kohas saab isegi sauna minna. Pikemalt saad lugeda Sauna-aasta kodulehelt, kuid põgusa ülevaate teeme siingi.
Sauna pole kunagi mindud ilma vihata ja õnneks pole see traditsioon siiani kadunud – viht aitab väljutada mürkaineid, masseerib, ergutab vereringet ja kiirendab ainevahetust.
Vihta võib teha nii kadakast, kase- kui pärnapuust ja viha tegemisel võib sinna sisse sõnada ka salasoovi, näiteks ootuse vabaneda haigusest. Enne vihtumist lase viht korra keriselt läbi, siis muutuvad lehed pehmeks, vabanevad kõik eeterlikud õlid ja nahk saab paraja nüpelduse.
Ja muidugi kuulub sauna juurde kontrastne tegevus ehk lumehange või vette hüppamine. See on looduslik antidepressant, multivitamiin ja lihtsalt suurepärane meeleolutõstja.
Võromaa suitsusauna tava kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja
Suitsusauna teeb saunasõbra jaoks eriliseks suitsu hõng. Ilma korstnata sauna kütmise ajal puhastab kuum suits saunaõhu, aga enne sauna minekut tuulutatakse suits ja karm (ving) saunast välja. Kuumaks köetud kerisekivid hoiavad sauna mitu tundi kuumana ja lõunõt (leili) luuakse tulise vee viskamisega kerisekividele.
UNESCO abil väärtustatakse suitsusaunaga seotud oskusi, teadmisi, uskumust ja eelkõige perede saunakombeid. Eda Veeroja, üks suitsusauna pärimuse hoidjaid, ootab kõiki huvilisi Mooska tallu suitsusauna traditsioonidest osa saama. Külastajaid ootavaid suitsusaunu on Eestis mitukümmend.
Teave otsingutulemuste kuvamise kohta kasutustingimuste punktis 12.