Sada aastat kunstiga – Eesti kunstimuuseum 100

2019. aasta novembris täitus Eesti Kunstimuuseumi asutamisest 100 aastat. Kuid mõte muuseumi loomisest ja kogud said alguse juba aastaid enne muuseumi ametlikku rajamist. Rahvas vajas kunstimuuseumi enda ja oma identiteedi väljendamiseks nii tol ajal, kui vajab seda ka praegu.

Kunstimuuseumi ajalugu on pikk ja keerdkäikudega. Arutelud muuseumi vajalikkuse üle said alguse Ants Laikmaa eestvedamisel juba 1907.aastal. Rajatava kunstimuuseumi kollektsiooni aluseks ostis Tallinna linn aastatel 1912-1913 selle aja kõige tuntumalt Eesti skulptorilt August Weizenbergilt mitukümmend teost. Kahjuks ei võimaldanud aga keerulised ühiskonnaolud ja I Maailmasõda muuseumiidee teostamist.

Eesti kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919 Tallinna Eesti Muuseumina ning on aja jooksul tegutsenud väga mitmetel erinevatel pindadel. Neist kõige pikemad perioodid Kadrioru lossis, kuni 1991.aastani välja. Kadrioru loss oli ka Kunstimuuseumi esimene kodu.

Muuseumi kogu sai kannatada 1944. aasta 9. märtsi pommitamisel, kui hävis üle 3000 hinnalise eksponaadi.

Kuigi oma hoone ehitamine on olnud aktuaalne juba 1930. aastatest, on see erinevatel põhjustel katki jäänud. Alles 1992. aastal algasid uue asukoha otsingud ning 11 võimaliku koha seast valiti välja praegune KUMU asupaik Kadriorus, Weizenbergi tänava lõpus asuval Lasnamäe nõlval. Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone – KUMU kunstimuuseum on külastajatele avatud alates 2006. aastast.

2008. aastal valiti KUMU kunstimuuseum Euroopa parimaks uueks muuseumiks.

Tänasel päeval on Eesti Kunstimuuseum kasvanud suureks institutsiooniks, mis ühendab endas viit eriilmelist kunstimuuseumi: Kadrioru kunstimuuseum, Adamson-Ericu muuseum, Niguliste muuseum, Mikkeli muuseum ja KUMU kunstimuuseum.