Lahemaa rahvuspark

Rahvuspargis liikumiseks on ammustel aegadel sissekäidud käänulised teed. Inimtegevust on Lahemaal vähe – siin-seal on väikesed külakesed. Ka suvisel ajal võib end rannast täiesti üksinda leida.

Lahemaal on enim rändrahne Euroopas – nii hiidrahnud (näiteks Majakivi, Ojakivi, Kakukivi jpt) kui ka tuhanded kivikülvid randades ja metsaalustes. Käsmu kivikülv, mis laiub lausa 400 hektaril, on ilmselt maailma suurim omataoliste seas.

Lahemaa rahulikku atmosfääri hindavad väga metsloomad – sealkandis elavad põdrad, metssead, karud ja ilvesed. Oandu ja Altja vahelises orus, kus toimetavad usinalt koprad, näebjust sellele paikkonnale iseloomulikke metsi, kus elavad mitmed rähniliigid ja kakulised. Lisaks Matsalule on põhjarannik linnuvaatlejate üks meelispaiku.

Kuid Lahemaa pole pelgalt metsloomade ja -lindude varjupaik. See on ka koht, kus saab avastada Eesti rannikualade ainulaadset kultuuripärandit – seal asuvad neli suurt ja tuntud mõisakompleksi – Palmse, Sagadi, Vihule ja Kolga. Igal neist on oma ainulaadne arhitektuur ja huvitav ajalugu.

Põlised kalurikülad nagu Käsmu, Altja ja Viinistu jutustavad vanade eestlaste rannaelust – praegu näeb seal taastatud võrgukuure ja sajandeid vanu talumajasid. Ka Nõukogude Liit jättis Lahemaale oma jälje – kunagiste militaarrajatiste jäänused on leitavad tänaseni.

Lahemaa on saanud Euroopa kaitsealade liidu (EUROPARC Federation) poolt kvaliteedimärgise, millega tunnustatakse piirkonna loodusturismi jätkusuutlikku arendamist.