Pilveooper ehk Dido probleem

„Pilveooper“ räägib inimeseks olemisest olukorras, kus peakohal on taevas täis informatsiooni. Kogu “personaalpilvedesse” ehk “cloud’idesse” salvestatud infohulk on sama kontrollimatu nagu ilm ise ja iga kell võib sealt kohatul hetkel midagi alla sadada.

Lavastuse tehniline lahendus paljastab julma tõe – süütud valged lammaspilved pole enam lihtsalt head pehmed padjad ingli istumise all, nad on tulvil andmeid, nii vajalikke ja hädavajalikke kui lihtsalt jampsi, puhast entroopiat. Seal, kus vanasti elasid jumal ja juhus, on nüüd kraamiladu – seal saab nii shoppingul kui vargil käia, väärtinfot kalastada kui ka müramutta uppuda.

Juhus pole sealt siiani kuhugi kolinud. Sellest pilveooper kõnelebki: nii inimese tehtud kui tuulte poolt kokku aetud pilvedest võib igasuguseid ootamatuid ja hämaraid sekkumisi tulla – kaugeltki mitte ainult vihma. Publiku pea kohal, pilvedes, toimub elu – laval viibivatele üksikutele habrastele inimkujudele vastandub lava kohal tehnilistel sildadel liikuv, vabatahtlikest koosnev kakofooniline koor, kes kehastab “Big Data’t” ja sekkub laval toimuvasse täiesti kohatutel momentidel.

Laval on 3-4 näitlejat/lauljat ja üleval “taevas” 70-100 vabatahtlikku. Julgemad viimastest esinevad kohati rippuvas asendis. Võimalik, et laval on ka mõni pillimängija.

Osalevad kolm pilvetüüpi:

Looduslikud pilved – need, kes erinevate õhumasside kokkupõrgetest tekivad või need, kes lihtsalt tõmbetuulega ringi sõidavad;

Andmepilved – need, kelle inimene välja on mõelnud ja mida igal endast lugu pidaval kodanikul personaalselt vähemalt üks kuskil ringi heljub;

Dramaatilised pilved – need, kes oma ilmumisega alatasa halbu endeid kaasa toovad ning kelle lahkumine konventsionaalses dramaturgias õnnehetke tähendab.

Lugusid on teineteisega läbi põimunud mitu. Igaüks käivitub siis, kui parajasti tahab (loe: siis kui nähtamatu nupp sisse lülitub). Tegelased võivad niimoodi kogemata lugusid vahetada.

Nagu ooperile kohane, on mängus baasmüüt – “Dido ja Aeneas”, mille õhujuured endile ka teistele tasanditele pesa teevad. Härjanahal, mille kuninganna Dido peenikeseks ribaks lõikab ja seega Kartaago rajamiseks vajaliku maatüki välja petab, on kummalisi sarnasusi e-Eesti “pilvesaatkondade” projektiga. “Dido probleem” on matemaatikas tuntud kui isoperimeetriline mõistatus.

Esialgne kunstiline meeskond: Mart Kampus (autor, lavastus), Liina Keevallik (autor, kujundus), Christina Batman (autor, laul), Liina Vahtrik (laul), Louis Arlette (muusika ja helikujundus), Eero Epner (dramaturgia), Jérôme Dupont (video).

Esietendus jaanuaris 2018

„Pilveooper“ räägib inimeseks olemisest olukorras, kus peakohal on taevas täis informatsiooni. Kogu “personaalpilvedesse” ehk “cloud’idesse” salvestatud infohulk on sama kontrollimatu nagu ilm ise ja iga kell võib sealt kohatul hetke

Ajad ja hinnad
Põhja-Tallinna linnaosa, Vaba Lava

Pilveooper ehk Dido probleem

26.01.2018, 19:00 - 21:00

27.01.2018, 19:00 - 21:00

28.01.2018, 17:00 - 19:00

06.02.2018, 19:00 - 23:59

07.02.2018, 19:00 - 21:00

Hind alates: alates 9 €
Maksimumhind: alates 18 €
Omadused