Ooper "Põrgupõhja uus Vanapagan"

Mis on jääv? Kindlasti armastus. Ja huumor.

Mis veider  maailm – üks kaljukindlalt usub, et ta on Vanapagan, aga elab kui inimene; teine usub, et ta on inimene, aga elab nagu Vanapagan. Nõnda on inimesega siin maa peal: ta kas usub võõriti või elab võõriti. Kuidas teha nii, et inimene usuks õieti ja ka elaks õieti? Kas see oleks Jumala endagi käes võimalik?
A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“

Tammsaare ise kommenteeris oma romaani nii: „Jah, võib-olla esiotsa teile tundub, et selle raamatu autor on hull, kuid edasi lugedes te jõuate veendumusele, et selle lugeja on hull. Ja kui te veel edasi loete, siis peaks teile selge olema, et terve maailm on hull.”

Tammsaare jutustab lugu ja vaatleb oma tegelasi huumoriga. Tundub, nagu oleks autor pea kõigi inimlike omaduste suhtes sarkastiline, välja arvatud armastus.
Romaan mõjub päev-päevalt üha aktuaalsemana, see näitab kuidas ühiskonnas toimuvad protsessid on korduva iseloomuga. Täna tahaks tõesti hüüda: „Maailm on hulluks läinud!“
Mis on jääv?
Kindlasti armastus. Ja huumor.
Ardo Ran Varres, helilooja