Augusti turismitulemused: silma paistsid Läti, Leedu ja siseturism
Statistikaameti andmetel peatus augustis Eesti majutusettevõtetes 331 000 turisti, kes veetsid siin 591 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli nii külastajaid kui ka veedetud öid kolmandiku võrra vähem. Veedetud öödest moodustasid siseturistide ööbimised 64%, Soome 13%, Läti 8%, Leedu 4%, Saksamaa 3% ja kõik muud riigid 8%. Mullu augustis oli siseturistide osakaal 39%.
Välisturiste peatus majutusettevõtetes 112 000 ehk 61% vähem kui eelmise aasta augustis (öid veetsid nad 60% vähem kui mullu). Meie suurimalt välisturult Soomest saabus augustis Eesti majutusettevõtetesse 41 000 turisti, kes veetsid seal 78 000 ööd (mulluse augustiga võrreldes oli turiste 50% ja veedetud öid 48% vähem). Tallinnas oli Soome turistide ööbimisi 37% vähem kui mullu augustis, mujal Eestis aga 58% vähem kui mullu. Sama tendents – Tallinnas vähenesid nende ööbimised vähem kui väljaspool Tallinna – ilmnes ka juunis ja juulis.
Välisturgudest teisel kohal oli Läti. Läti turiste ööbis majutusettevõtetes augustis 29 000 ja nad veetsid seal 46 000 ööd. Erinevalt juunist ja juulist (kui turism Lätist vähenes), kasvas augustis turism Lätist tunduvalt: mulluse augustiga võrreldes oli Läti turiste 33% ja nende veedetud öid koguni 46% rohkem. Pärnus kasvasid Läti turistide ööbimised hüppeliselt kõigil suvekuudel (juunis 45%, juulis 84% ja augustis 68% eelmise aasta sama kuuga võrreldes). Tallinnas näitas nende ööbimiste arv juunis ja juulis tagasihoidlikke tulemusi, kuid augustis lisandus Läti turistide ööbimisi ka Tallinnas märkimisväärselt (64%).
Kolmandal kohal oli välisturgudest Leedu. Kuigi turism Leedust kasvas mõnevõrra juba juulis, oli augustis kasv tunduvalt suurem. Leedu turiste ööbis majutusettevõtetes augustis 12 600 ja nad veetsid seal 21 200 ööd (mulluse augustiga võrreldes vastavalt 21% ja 25% rohkem). Kuigi kõige rohkem lisandus nende ööbimisi Pärnus (151%), kasvas mõnevõrra (11%) nende ööbimiste arv ka Tallinnas.
Siseturistide lemmikud olid jätkuvalt Pärnu ja Ida-Virumaa
Majutusettevõtetes peatus 219 000 siseturisti, kes veetsid seal 377 000 ööd. Siseturiste oli mulluse augustiga võrreldes 8% enam ja nende ööbimiste arv suurenes 9%. Siseturismi tulemused olid regiooniti väga erinevad. Nagu juunis ja juuliski, lisandus ka augustis siseturistide ööbimisi arvuliselt kõige rohkem Pärnus ja seejärel Ida-Virumaal. Absoluutarvudes näitasid suuremat kasvu ka Lääne, Saare ja Hiiu maakond.
Kui Eestis tervikuna kasvasid siseturistide ööbimised eelmise aasta augustiga võrreldes 9%, siis Pärnus kasvasid need mulluse tasemega (ehk senise kõigi aegade augusti rekordiga) võrreldes koguni 45%. Ida-Virumaal kasvasid siseturistide ööbimised eelmise aasta augustiga võrreldes 28% ja püstitasid samuti uue kõigi aegade augustikuu rekordi. Samas vähenesid siseturistide ööbimised võrreldes eelmise aasta augustiga arvuliselt kõige rohkem Tallinnas (-19%). Siin on esile toodud sihtkohad, kus ööbimiste kasv või vähenemine oli absoluutarvudes kõige suurem.
Kui arvestada kõiki veedetud öid ehk nii sise-kui ka välisturistide ööbimisi koos, oli regioonide võrdluses augustis kõige suurem langus jätkuvalt Tallinnas – nagu juuliski, oli ka augustis Tallinnas veedetud ööde arv oli 58% väiksem kui mullu samal kuul. Tartu majutusettevõtetes oli ööbimisi 36% vähem kui mullu augustis, Harjumaal 34% ja Pärnus 18% vähem kui mullu augustis. Neljas maakonnas aga ööbimiste koguarv augustis kasvas: Hiiumaal lisandus ööbimisi 30%, Jõgeva- ja Põlvamaal 14% ning Läänemaal 3%. Neis maakondades oli seega siseturismi kasv piisavalt suur, et katta ära välisturismi vähenemine (Hiiu-, Jõgeva- ja Põlvamaal ongi siseturismi osakaal traditsiooniliselt olnud väga suur).
Tubade täitumus oli augustis Eestis keskmiselt 39% (aasta varem 59%). Tallinnas oli vahe mullusega jätkuvalt eriti drastiline: tubade täitumus oli tänavu augustis 36%, mullu 81%. Kõige kõrgem oli tubade täitumus tänavu augustis Pärnus (55%) ning Tartus ja Ida-Virumaal (51%). Tubade täitumus näitab müügisolevate tubade kasutamist (ei arvestata ajutiselt suletud tube).
Esimese 8 kuu kokkuvõttes veedeti majutusettevõtetes 2,67 miljonit ööd – see tähendas 2,2 miljonit ööd vähem kui mullu samal ajal (-45%). Suvekuudel (juunist augustini) veedeti majutusettevõtetes 1,54 miljonit ööd – see tähendas 1,1 miljonit ööd vähem kui mullu samal ajal (-41%). Kuna suvekuudel on tavapäraselt olnud ööbimiste arv oluliselt suurem kui teistel hooaegadel, tähendab 41% langus suvel seda, et Eesti majutusettevõtted jäid suvel ilma umbes sama suurest arvust ööbimistest kui perioodil märtsist maini (mil nõudlus vähenes 80%). Suvekuudel veedeti Eesti majutusettevõtetes 1,1 miljonit ööd vähem kui mullu samal ajal, märtsist maini veedeti Eesti majutusettevõtetes 1,2 miljonit ööd vähem kui mullu samal ajal.
