Turismi prognoos pärast eriolukorda Eestis ja Euroopas

Kuigi jaanuaris ja veebruaris liikus turism Eestis viimaste aastate vaimus taas rekordigraafikus, võib aasta kokkuvõttes Eestis oodata majutusettevõtetes veedetud ööde umbes 40%-list langust, sõltuvalt sellest, kui kaua ja millises ulatuses kestavad reisipiirangud ning kuidas taastuvad rahvusvahelised transpordiühendused, kirjutab Visit Estonia analüütik Piret Kallas.

Enne sügavasse kriisi langemist alates märtsist jõudsid esimese kahe kuu kokkuvõttes uue rekordini nii sise- kui ka välisturism. Sise- ja välisturistide ööbimised kokku kasvasid eelmise aasta kahe esimese kuuga võrreldes 7%, sealhulgas siseturistide ööbimised 2% ja välisturistide ööbimised koguni 10%. Siseturismi väiksemat kasvu mõjutas selgelt lume puudumine, kui vaadata statistikasse langusnumbrid andnud Valga- ja Võrumaa näitajaid.

Eriti avaldas muljet, et Eesti turismi põhituru Soome turistid tegid nii jaanuaris kui ka veebruaris ööbimistega oma kõigi aegade rekordi: soomlaste ööbimisi oli kokku 173 000, mis tähendab, et võrreldes 2019. aasta esimese kahe kuuga lisandus nende ööbimisi koguni 23%. Arvuliselt kõige rohkem kasvas soomlaste ööbimiste arv Tallinnas, kuid neid lisandus ka Pärnus.

Ka teised turud kasvasid esimese kahe kuuga võimsalt: Venemaalt oli ööbimisi 120 000 ehk +16%, Rootsist lisandus ööbimisi +9%. Läti külastajad on tavapäraselt kõige tänuväärsemad panustajad Eesti regionaalsesse turismi ning ka selle aasta esimese kahe kuuga kasvas nende ööbimiste arv Pärnus +19% ja Tartus +15%. (Vt esimese kahe kuu detailseid andmeid Exceli tabelis: https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/turismi-arengu-ulevaated)

Nüüd prognoosib Euroopa Turismikomisjoni pikaajaline koostööpartner, konsultatsioonifirma Tourism Economics, et aasta kokkuvõttes väheneb turism Euroopas 2019. aasta tasemega võrreldes 39% (prognoose kohendatakse, meie turismiettevõtja kriisiveebis viimased numbrid alati saadaval analüütika lehel). Kuigi 2021. aastalt oodatakse kiiret taastumist võrreldes 2020. aastaga, on langus niivõrd suur, et 2019. aasta tasemele jõudmist ennustatakse alles 2023. aastaks. Eelkõige tuleneb aeglase taastumise prognoos majanduslangusest.

Erinevate analüütikute ja arvamusliidrite avaldatud hinnanguid taastumise kohta ringleb veel palju, mõni prognoosib 2019. aasta tasemele jõudmist 2022. aastaks, mõni arvab, et turism sellisel kujul, nagu see oli 2019. aastal, enam ei taastugi.

Millises tempos taastumine ka kulgeb, erineb see kindlasti kliendisegmentide ja reisieesmärkide kaupa. Kui sulgumine toimus väljapoolt sissepoole, siis avanemine vastupidi. Kõigepealt alustavad inimesed sisereisidega sugulaste ja tuttavate külastamiseks, sellele järgnevad sisereisid puhkuse eesmärgil. Piiride avamise järel hakkavad taastuma reisid lähiriikidest. Kõige pessimistlikumad on prognoosid praegu ärireiside, sh firmaürituste, motivatsioonireiside ja suurte konverentside kohta.

Ka Tourism Economics prognoosib siseturismi kiiremat taastumist, arvestades ootuspärast eeldust, et riigisiseseid reisipiiranguid lõdvendatakse varem kui piiranguid rahvusvahelisele reisimisele ning ka paralleeli 2008.-2009. aasta majanduskriisiga, kus Euroopas kahanes siseturism üldiselt vähem kui rahvusvaheline turism. Kuigi esimene eeldus tõenäoliselt kehtib ka Eesti puhul, tasub siin meenutada, et teine väide ei pidanud 2008.-2009. aasta majanduskriisi ajal Eesti puhul paika – vähemalt majutusettevõtetes ööbivate turistide kohta. Tookord hoidis ööbimiste arvu Eesti majutusettevõtetes ülal eelkõige turism Soomest ja Venemaalt. Siseturistide ööbimised majutusettevõtetes aga vähenesid nii 2008. kui ka 2009. aastal rohkem kui välisturistide ööbimised.

Ka 2010. kui ka 2011. aastal kasvasid siseturistide ööbimised aeglasemalt kui välisturistide ööbimised. Selle tulemusena oli 2010. aastal siseturistide ööbimiste arv 15% väiksem kui 2007. aastal, samas välisturistide ööbimised olid 2007. aastaga võrreldes 10% kasvanud. 2011. aastal oli siseturistide ööbimiste arv ikka veel 6% väiksem kui enne kriisi, samas välisturistide ööbimised olid 2007. aastaga võrreldes kasvanud koguni 29%, millele aitas kaasa hulk 2011. aastal avatud uusi lennuühendusi. Põhjuseid, miks Eesti trend tookord Euroopa üldisest arengust erines, oli mitmeid, neist olulisemate hulgas ilmselt see, et Eesti väikse territooriumi tõttu on sisereise lihtne teha ka ilma (majutusettevõttes) ööbimata, ning teiseks Eesti elanike tollane madalam sissetulekute tase, mille tõttu sisereisil majutusettevõttes ööbimine ei olnud tookord nii levinud kui Euroopas keskmiselt.