Jaanuaris jätkus turismi kasv - vedajateks Soome ja Venemaa

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris Eesti majutusettevõtetes 223 000 turisti, kes veetsid seal 411 000 ööd. Majutatud turistide arv kasvas eelmise aasta jaanuariga võrreldes 7% ja veedetud ööde arv 4%.

Nii majutatud välisturistide kui ka nende veedetud ööde arv jõudis uue rekordini: majutusettevõtete teenuseid kasutas 128 000 välisturisti, 2019. aasta jaanuariga võrreldes 13% enam, veedetud ööd kasvasid 8% ehk 259 000-ni. Välisturistide ööbimiste arv kasvas peamiselt tänu Soome ja Vene turistide ööbimiste kasvule. Samas vähenes ööbimiste arv mitmetelt muudelt välisturgudelt (nt Suurbritanniast, Rootsist, Norrast ja Saksamaalt). Ööbimiste arv Saksamaalt vähenes tänavu seetõttu, et eelmise aasta jaanuaris sisaldusid statistikas pikemalt viibinud sõjaväelased.

Tulenevalt aastavahetusreisidest oli traditsiooniliselt jaanuaris ööbimiste arvult suurim välisturg Venemaa. Vene turistide ööbimised kasvasid jaanuaris 16% ehk 92 000-ni, kõige rohkem Tallinnas.

Kõigi sihtturgude võrdluses lisandus arvuliselt kõige rohkem ööbimisi Soomest. Soome turistide ööbimisi oli jaanuaris 72 000, mis on ühtlasi nende kõigi aegade jaanuarikuu rekord. Võrreldes 2019. a jaanuariga lisandus nende ööbimisi 15 700 võrra ehk koguni 28%. Võrreldes eelmise jaanuarikuu rekordiga ehk 2018. a jaanuariga lisandus nende ööbimisi 4100 võrra ehk 6%. Arvuliselt kõige rohkem kasvas soomlaste ööbimiste arv Tallinnas, kuid neid lisandus ka Tartus ja teistes piirkondades. Lisaks Eesti era- ja avaliku sektori senisest aktiivsemale turundustegevusele aitasid heale tulemusele kaasa tänu Soome riigipühale tekkinud pikem nädalavahetus (4.-6. jaanuar) ja see, et eelmise aasta jaanuariga võrreldes olid Tallinna-Helsingi liini laevad vähem aega hoolduses.

Tähtsuselt kolmandalt välisturult – Lätist – saabunud turistide arv kasvas 4%, kuid nende veedetud ööde arv (16 000) jäi eelmise jaanuari tasemele. Vähenes nende ööbimiste arv Tallinnas (kus see eelmisel aastal hüppeliselt kasvas), kuid samas kasvas nende ööbimiste arv Pärnus 31%.

Alates jaanuari lõpust Hiina turistidele kehtima hakanud reisipiirang jaanuari tulemusi veel ei mõjutanud – Hiina turistide ööbimisi lisandus jaanuaris 70% (arvuliselt oli nende ööbimis jaanuaris 1743 ehk 715 võrra rohkem kui mullu jaanuaris).

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 95 000 ja nad veetsid seal 152 000 ööd. Siseturistide arv jäi eelmise aasta jaanuari tasemele (+0,1%), ööbimiste arv aga vähenes 2%. Siseturistide ööbimiste arv vähenes kõige rohkem Tallinnas (kus see mullu jaanuaris kõige rohkem kasvas). Mõnevõrra (8%) vähenes nende ööbimiste arv ka Ida-Virumaal ja Valgamaal (kus samuti oli 2019. a jaanuaris märkimisväärne kasv). Arvuliselt kõige rohkem lisandus siseturistide ööbimisi Saare maakonnas ja ka Harju- ja Lääne-Virumaal (neis kõigis kasvas veedetud ööde arv rohkem kui majutatud turistide arv, st seal viibimise kestus oli pikem kui mullu jaanuaris).

NB! Alates 2020. a jaanuarist ei avalda Statistikaamet uute konfidentsiaalsusreeglite tõttu enam majutatute ja ööbimiste arvu elukohariigiti iga maakonna kaupa (avaldatakse ainult igas maakonnas ööbinud sise- ja välisturistide andmed kokku). St elukohariigiti on võimalik saada vaid andmeid Tallinnas, Tartus ja Pärnus ööbinute kohta, ülejäänud maakondade andmed loetakse konfidentsiaalseks.

Detailsed andmed: https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/turismi-arengu-ulevaated