Turismimajandus moodustab Eesti SKP-st 7,9%

2019. aasta lõpus avaldas Statistikaamet turismi satelliitarvepidamise näitajad 2015. aasta kohta. Turismi satelliitarvepidamise eesmärk on hinnata turismimajanduse otsest ja kaudset mõju Eesti majandusele (k.a. majandusharudele, mis ei ole otseselt turismiga seotud, kuid saavad osa oma tulust turismist). See hõlmab sissetulevat turismi, siseturismi ja seda osa Eesti elanike välisreisidega seotud kulutustest, mis jääb Eestisse.

Põhinäitajad (2015):

* Turismimajanduse osa (ainult otsesed mõjud) SKP-s oli 5,5%, koos kaudsete mõjudega 7,9%.
* Turismi SKP (ainult otsesed mõjud) oli 1,14 miljardit eurot, koos kaudsete mõjudega 1,64 miljardit eurot.
* Turismi osa kogu lisandväärtusest (ainult otsesed mõjud) oli 4,9%, koos kaudsete mõjudega 7,4%.
* Turismi lisandväärtusest 73% loodi turismile omastes majandusharudes (nt majutus, toitlustus, reisibürood, reisitransport, kultuuritegevus) ning 27% muudes majandusharudes.
* Turismiga seotud ametikohti oli turismile omastes majandusharudes 22 501 (täistööaja ekvivalendina), neist majutuses 5438, toitlustuses 7518, transpordisektoris 5198 ja reisifirmades 1708. See ei ole ametikohtade arv neis sektorites kokku, vaid ainult külastajate tarbitud toodete ja teenuste tootmisega seotud ametikohtade arv, kuna ka turismile omastes majandusharudes on tavaliselt hõlmatud nii külastajate kui ka mittekülastajate teenindus.
Perioodil 2011-2015 (mille kohta on Statistikaamet avaldanud võrreldavad andmed) on turismi osa majanduses kasvanud. Turismimajanduse osa SKP-s koos kaudsete mõjudega oli 2015. aastal 7,9%, 2014. aastal 7,8%, 2013. aastal 7,1% ja kahel eelneval aastal 6,6%. Turismiga seotud ametikohti (täistööaja ekvivalendina) oli turismile omastes majandusharudes 2015. aastal 22 501, s.t. 936 võrra ehk 4,3% rohkem kui 2011. aastal.

Selgituseks: rahvamajanduse arvepidamise süsteem on raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust, selle komponente ja seoseid. Rahvusvaheliste standardite järgi ei klassifitseerita turismi eraldi tegevusalana, kuna see erineb traditsioonilistest tegevusaladest, mida määratletakse vastavalt toodetud kaupadele või teenustele. Seevastu turismi määratletakse vastavalt tarbijarühmale (külastajad) ning selle suurus põhineb tarbimiskulutustel ja toodangul. Seetõttu on turismi rolli analüüsimiseks rahvamajanduse arvepidamises vaja koostada eraldi turismi satelliitarvepidamine. Seda teeb Statistikaamet MKMi tellimusel vastavalt ÜRO turismi satelliitarvepidamise raamistikule „TSA: Recommended methodological framework 2008“.

Põhinäitajad on avaldatud lühikeses esitluses https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/turismi-arengu-ulevaated