Liina Maria Lepiku aasta lõpu pöördumine

Head kolleegid!

Eesti Pank avaldas hiljuti kolme kvartali turismitulu andmed: kolme kvartali turismiteenuste ekspordi langus -61% ehk 989 miljonit eurot – ligi miljard eurot kaotust, pool 2019. aasta eksporditulust! See pole abstraktne miinus riikliku väliskaubanduse statistikas, vaid igapäevaselt tuntav kaotus kõigi igapäevas, kes turismiahelas tegutsevad, alates suurtest reisikorraldajatest väikeste maaturismi ettevõtjateni, restoranidest ürituste korraldajate ja transpordifirmadeni. Kriisi on saatnud tugevad tõmbetuuled ja määramatus; lootused, mis homme luhtuvad; parimas usus ja kavatsustega ettevalmistatud projektid, mis homme tuleb tühistada.

Elu algab seal, kus mugavustsoon lõpeb – vaatamata jätkuvalt väga raskele ajale, kus tegutseme kõik äärmiselt piiratud tingimustes, olen kogenud ometigi ka sel aastal palju positiivset, mille üle rõõmu tunda.

• Piirangutest hoolimata sai Eesti sellise maa kuvandi, kus korraldada edukalt rahvusvahelisi suurüritusi: Bocuse d’Or, Rally Estonia, Ironman.

• Kuigi sunnitud virtuaaltööle, oleme turismiettevõtete liitude ja sihtkohtadega olnud palju tihedamalt ühenduses. Suvel tegime turismiarenduskeskuse meeskonnaga ligi 80 intervjuud üle Eesti turismiedendajatega, et koos plaanida, kuidas edasi. Meie ühisest suvisest siseturismi kampaaniast sai peaaegu riiklik aktsioon, sõõm värsket õhku keset kriisi, mis mobiliseeris vähemalt siseturismi uutele rekorditele mitmes Eesti piirkonnas.

• Paljud ettevõtjad hakkasid kiiresti nutikalt pakkuma kontaktivabu teenuseid ja ka edasi mõtlema. Ärimudelite arendamine ja digitaliseerimine, mis olid jäänud aastateks ilusateks sõnadeks paberil, muutusid kiiresti väga aktuaalseks ning valati Eesti ettevõtjate jt organisatsioonide poolt turismi homset päeva kujundavataks projektideks. Suur usk selle olulisusesse ja sihikindel töö on toonud lisavahendeid ka sellesse meetmesse ja saame jaanuaris jätkata.

• Alustasime suurtel välisturgudel Eesti-teemalist digitaalõpet reisikorraldajate seas, kellel aktiivse reisimise puududes Eesti jaoks rohkem aega ja tähelepanu. Oleme täies mahus taastanud Eesti tutvustamise turismimaana: rääkivate peade asemel magamistubades kasutame Eestist rääkimiseks professionaalsete esitlusvõimalustega virtuaalstuudiot ja korraldame virtuaalseid ärikohtumisi.

Mitmel puhul on rõhutatud, et meie ajalugu on olnud kohanemiste lugu. Siiski on lõpuks vaja n-ö päriselu, kuigi praegune virtuaalne toimimine on mõneks ajaks lahendust pakkunud. Päriskohtumisi tähtsate äritehingute sünniks, pärispublikuga suursündmusi, ümber kujundatud ärimudelite toimimise testi päriselus. Paljudega teist pole mul olnud võimalik kohtuda, sest viirus pole lubanud. Teie olete ehk mind näinud oma ekraanil, aga minul puudunud võimalus nime ja nägu kokku viia, kätt suruda ja teid tundma õppida. Algus on olnud kõike muud kui tavapärane ja loogilist teed pidi kulgev.

On palju ennustatud, milline see päriselu tuleb. Inimloomuse vastane oleks praegu kõige igatsetumad vahetud kontaktid, mis kevadel kaotati, mingi „uue normaalsuse“ vastu vahetada. Ent siit ja sealt kostavad endise pildi mõranemise praksatused. Me kõik mäletame veel, millised nägid fotodel välja ülerahvastuseta turismimagnetitest suurlinnad, kuidas keskkonna seisund neis paranes. Need pildid ei kao inimeste teadvusest niipea. Suured hulgimüüjad ja online-reisibürood on andnud märku, et kestlik, loodust ja kogukonda arvestav turism on tuleviku turismiturunduses must-have-teema. Sel aastal liitusime üleilmse Green Destinationsi algatusega, et arendada ja turundada jätkusuutlikkust laiemalt kui vaid üksikute ettevõtete kaupa. Meiega tuli edukalt kohe kaasa seitse sihtkohta üle Eesti.

Lähitulevikus ennustatakse aktuaalseks trendiks ka nn mulliturismi ehk maksimaalselt elimineeritud kontaktidega reise. Sellele lisaks on kasvamas vabaõhutegevuste kohta info otsimine ja broneerimine, mis on võimalus meie maa- ja loodusturismi ettevõtjatele.

Siiski on lisanduvale ettevaatlikkusele ja väärtushinnangute mõningasele muutusele vaatamata üpris tõenäoline, et Eesti turism otsib kriisi leevenedes kriisiolukorra eelset tasakaalupunkti. Viimase aja statistika on olnud uperpallitav, osa maakondi on saavutanud kahekohalisi siseturismi rekordeid, Tallinna on tabanud ränk kukkumine. Me ei saa eeldada, et reisimise taastumisel vallutaks siseturism jätkuvalt samasuguseid tippe ja kihutaks samasuguse hooga üles, nagu siis, kui Eesti inimesed muu hulgas siseturismiga ka ära jäänud välisreise kompenseerima tõttasid. Siseturismi osakaal kriisi leevenedes kindlasti kahaneb, kuigi loodetavasti on paljud inimesed leidnud endale Eestist uusi lemmikuid, mida regulaarselt külastada.

Peale selle, et kutsun üles tulevasele „statistilisele leebusele“ siseturismi suhtes, on samavõrra oluline teema, kuidas hakkavad jaotuma nii oodatud väliskülalised taas Eestis. Kui mitte midagi ette võtta, on paraku kõik eeldused arvata, et pandeemia lõppedes kihab Tallinn taas väliskülastajatest, muudel paikadel läheb aga oluliselt tagasihoidlikumalt. Liiga tagasihoidlikult. Tallinna osatähtsus välisturistide ööbimiste arvust on viimastel aastatel olnud umbes 65%, Pärnul 12% ja Tartul 6% ning kõigi ülejäänud piirkondade osatähtsus kokku vaid 17%.

Väiksemate sihtkohtade osatähtsus on püsinud aastaid suhteliselt stabiilsena ja nende turismipotentsiaal selgelt vähe kasutatud, mis näitab, et arenguhüppeks on vajalik nende tegevusmudelit suuremas mahus muuta. Selleks oleme algatanud sihtkohtade tegevusmudeli muudatuse, et tänased killustatud rohkearvulised turismiarendusorganisatsioonid koondaksid oma jõud ja omaksid piisavalt ressurssi sihtkohta nii analüüsida, arendada kui ka turundada. Need muudatused kujundavad lähiaastate turismi nägu Eestis. Oleme sihtkohtade tegevusmudeli muudatuse teinud kolmeetapiliseks arenguprojektiks, võidelnud sinna rahastust juurde ja on rõõm, et 2021. aastal muudatused juba alguse saavad.

Õnnestumiseks on alati tähtis tunne, et tegevus on pühendumist väärt. Turismi kirjeldamine edeva vaba aja täitena või ligi kümnendiku SKT-sse panustava rahalehmana on kahtlemata piiratud. Võiks hoopis küsida, kui kaua toimib ühiskond turismita? Kaua, aga see poleks siis seesama ühiskond, mida tunneme. Kui kunagi põhines kindel lõik aadli haridusest Euroopas tehtaval nn grand tour’il, et tutvuda oluliste vaatamisväärsustega ning rääkida üle Euroopa „ühist keelt“, siis praegu on see kättesaadav õnneks rohkematele, kuid eesmärk on sama.

Turism loob emotsioone ja mälestusi, otsib sarnast ja vaimustub erinevast, ühendab inimesi ühte infovälja, maandab umbusku, sõjakust ja pingeid. Ja mul on hea meel, et turismiarenduskeskuse tiim koos kogu EASiga saab seda väärtuslikku tööd teha koos teiega. Palju paremat uut turismiaastat!

Fotol: Liina Maria Lepik e-Eesti esitluskeskuse juhina 2019. aasta detsembris stiilipeol Hiina turistiks kehastumas, veel aimamata, kui märgiline on kogu roll ja riietus.