Lihula määrati 1211 a. Riia peapiiskop Alberti poolt Eesti piiskopkonna keskuseks.
Linnusemäel asunud muinaseestlaste linnuse asemele ehitati 1238 a. kivilinnus. Linnuse omanikeks on olnud nii taanlased, rootslased, sakslased kui venelased, hetkel on säilinud vaid varemes linnusemüürid.

Huvitav teada: Senised kaevamised on näidanud, et Lihula piiskopilinnus kujutab endast ühte unikaalsemat 13. saj kaitserajatist Baltikumis. Selle tuumikuks on olnud kõrgele püstitatud pealinnus. Põhja ja lääne suunas kaitsesid seda lisaks müürile veel paeastangu järsud küljed ning veega täidetud vallikraav.