Kloogaranna rand

Seda kilomeetrite pikkust liivaranda ääristab maa poolt kena männimets, ühele ja teisele poole jäävad Pakri ja Lohusalu poolsaar. Piirkond kujunes menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui tärkas sakste huvi terviseparandamise vastu kuurortides. Toona kujunes ka Laulasmaa–Kloogaranna kant Balti aadelkonna seas populaarseks väljasõidukohaks.

Kloogaranna selts ja tublid kohalikud on jõudumööda rannas koristustalguid teinud, paigaldanud riietuskabiinid ning loonud võimalusi tegeleda rannaspordiga.
Rannas puudub rannavalve ja ujumine on enda vastutusel.

Seda kilomeetrite pikkust liivaranda ääristab maa poolt kena männimets, ühele ja teisele poole jäävad Pakri ja Lohusalu poolsaar. Piirkond kujunes menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui tärkas sakste huvi terviseparandamise vastu kuurortides

Omadused